Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Saates on juttu mägipaapuatest, kes elavad Uus-Guinea saare mägismaal Baliemi orus. Seal võib kohata iidseid elukombeid läbisegi moodsa eluga. Mõned mehed kannavad seal tänaseni peenisetorbikuid ja on säilinud muidki iidseid kombeid.

Saates on juttu Tanna saare iseäralikust ja kirevast usuelust. Siinsetes külade inimesed järgivad nii kristlust, iidset esivanemate usku kui ka kummalist kargokultust. Saame osaleda ka traditsioonilisel kaavajoomise rituaalil.

Saates läheme Vanuatu saarestiku lõunapoolseimale saarele, Tannale. Tanna traditsioonilise külaelu juurde kuuluvad iidsed metsaaiad, kodusigade austamine ja mõndagi muud põnevat.

Saates jätkub maooride pärimuskultuuri tutvustamine. Kõneldakse tervitusrituaalist, tätoveerimise kunstist, mõistetest "mana" ja "tapu". Lõpus on juttu looduskaitsest tänapäeva Uus-Meremaal, kuhu maooripärane suhtumine on andnud omapäraseid jooni.

Hooaja avasaates on juttu maooride ajaloost ja pärimustest. Tutvutakse Waitangiga, mis muutis oluliselt maooride ajalugu ning wharenuiga, mis on nende üks olulisemaid traditsioonilisi ehitisi.

Saates tutvustatakse tänapäeva Paraguayd, selle maaelu ja kahte suuremat linna. Üks linnadest on pealinn Asunción ja teine Ciudad del Este, mida nimetatakse riigi teiseks pealinnaks. See on Paraguay suurim äri-, kaubanduse- ja salakaubanduse keskus.

Saates kõneldakse Paraguay ajaloost ja sellest, miks sealse suurima indiaanirahva, guaraniide keel on saanud riigis hispaania keele kõrval teiseks ametlikuks keeleks. Enam-vähem kõik Paraguay elanikud oskavad guaranii keeles nii kõnelda kui kirjutada.

Jaaguar on Lõuna-Ameerika võimsaim kiskja. Pantanali peetakse parimaks paigaks Lõuna-Ameerikas, kus teda näha saab. Saates kõneldakse kohtumistest Pantanali jaaguaridega.

Saates on juttu valge-kuusvöölasest, väike-sipelgaõgijast, möiraahvist, tasandikutapiirist ja hiidsaarmast. Pantanalis sai kõigi nendega kummaliste elukatega kohtutud ja need kohtumised olid meeldejäävad.

Saates jagatakse muljeid anakondast, laikoon-kamanist, siniaarast, tuukanitest ja teistest põnevatest kahepaiksetest, roomajatest ja lindudest, keda Pantanalis oma silmaga näha õnnestus.

Saates jagatakse muljeid anakondast, laikoon-kamanist, siniaarast, tuukanitest ja teistest põnevatest kahepaiksetest, roomajatest ja lindudest, keda Pantanalis oma silmaga näha õnnestus.

Tänases saates sattub kuulaja Arktilisielt Tšuktšimaalt troopilisse Lõuna-Ameerikasse. Tutvustatakse reisimarsruuti, mille väike reisiseltskond tegi läbi 2019. aasta oktoobris. Tookordne reis viis Lõuna-Braasiliasse, Paraguaisse ja mujale.

Saated arutlevad Ülo Siimets ja Hendrik Relve tšuktšide vaimse maailma üle. Šamaanitrummi põristamine, loitsimine ja usk üleloomulikesse jõududesse kuuluvad endastmõistetavalt selle maailma juurde.

Ülo Siimets on elanud ligi aasta põhjapõtru kasvatavate tšuktšide seas. Saates arutleb ta koos Hendrik Relvega selle üle, milline on selle rändrahva igapäevaelu ja kuidas see Eestist tulnud rännumehele sobis.

Wrangeli saar on üks elurikkamaid ja mitmekesisemaid saari kogu Arktikas. Samas on sinna pääseda ja seal ringi liikuda üsna keeruline. Saates selgitatakse, mispärast loodus seal nii eriline ja jagatakse muljeid saarel tehtud retkedest.

Saates jutustatakse Wrangeli saare inimajaloost alates muinasajast kuni 20 sajandini välja. Kas saare esimesed asukad võisid kohtuda maailma viimaste mammutitega? Kes avastas Wrangeli saare? Milliseid rahvusvahelisi intriige see saar on põhjustanud ? Neile ja muudele ajalooküsimustele otsitakse saates vastuseid.

Saate peategelaseks on Arktika võimsaim kiskja jääkaru. Tšuktši meri on jääkarude poolest rikkamaid piirkondi kogu Arktikas ja seepärast toimus reisil jäälõhkujaga kohtumisi jääkarudega rohkesti. Wrangeli saart nimetavad aga zooloogid jääkarude sünnitusmajaks. Miks, sellele saad vastuse, kui saadet kuulad.

Saates kõneldakse muljetest Beringia Artktika mängudelt, unikaalselt arktiliste rahvaste kokkutulekult, mida Tšuktšimaal on korraldatud ligi kakskümmend aastat. Ligi pooletuhande osalisega kokkutulekekul võisteldi põhjala rahvaste traditsioonilistel võistlusaladel, lauldi, tantsiti ja maitsti kohalikke roogasid.

Lavrentjas, Tšuktšimaa suurimas külas, elab kokku veidi üle tuhande inimese. Rahvuselt kuuluvad nad enamasti eskimote, tšuktšide või venelaste hulka. Saates on juttu küla ajaloost ja sellest, mis mulje see 2019 aasta suvel kohal käies jättis.

Tšuktši poolsaare rannik on üks haruldasi paiku maakeral, kus tänase päevani harrastatakse traditsioonilist vaalade ja morskade küttimist. Saates kõneldakse, mismoodi eskimod ja tšuktšid tänapäeval arktiliste mereloomi kütivad.