Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Saates räägitakse nuubialastest, kes elavad Sahara kõrbes Niiluse jõe ümbruses. Juttu on nuubialaste tuhandete aastate pikkusest ajaloost ja kultuurtraditsioonidest, aga ka tänapäeva nuubialaste külaelust.

Malagassideks nimetatakse Madagaskari põlishõime, keda on kokku ligi kakskümmend. Saates jutustatakse nende huvitavast ajaloost ja jagatakse rännumuljeid betsimisarakadest, sakalavadest, merinadest ja teistest Madagaskari värvikatest hõimudest.

Saates jagatakse muljeid maasai omanäolisest rahvast, kes nimetab end maailma veisekarjade isandaks. Seda rahvast sai kohatud nii Keenias kui Tansaanias.

Saates kõneldakse Lõuna-Aafrika suurima põlisrahva suulude ajaloost ja pärimuskultuurist, samuti kirjeldatakse elamusi, mis saadud Šakamaa kultuurikülas viibides.

Sanid ehk bušmanid on rahvas, kelle põlised kodupaigad asuvad Kalahari kõrbes. Saates on juttu kokkupuudetest nendega nii Botswana kui Namiibia poolses Kalaharis.

Mabutid kuuluvad pügmeerahvaste hulka, mis tähendab, et nende keskmine pikkus on vaid kuni poolteist meetrit. Saates jagatakse muljeid selle Kongo põlismetsas asuva rahva juures käigust.

Maailmas on kokku 195 ÜRO poolt tunnustatud riiki, Mart Altsoo on käinud neist rohkem kui kolmveerandis ehk 159-s. Hendrik Relve ja Mart Altsoo vestlevad saates maailmas reisimise üle üldisemalt ning meenutavad rännuseiku Austraaliast, Okeaaniast ja Aasiast.

Mart Altsoo on rännanud kõigis Põhja– ja Lõuna–Ameerika riikides ning enamikus Kesk-Ameerika ja Kariibi mere saareriikides. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mart Altsoo, vestlevad saates sellest, mis mulje üks või teine riik Ameerika maailmajaos kummalegi jätnud on.

Saates on juttu Loode-Ameerika indiaanirahvastest, kellest osa elavad USA-s ja osa Kanadas. Nende pärimuskultuuri üks ühisjooni on see, et nad on mäletamatutest aegadest sõitnud ookeanil suurte merekanuudega. Vahel korraldavad need rahvad ühiselt suurejoonelisi festivale.

Tohono o odamid on indiaanirahvas, kelle põline kodumaa asub Sonora kõrbes. Osalt jääb see Ameerika Ühendriikidesse ja osalt Mehhikosse. Rahva omakeelne nimetus tähendab kõrbeinimesi ja kõrbeline loodus on mõjutanud tugevalt nende traditsioone ning kombeid.

Järjena "Okeaania põlisrahvaste avaliku salvestuse" saatele saab seekord kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid küsimustele.

Saates tutvustatakse Orinoco jõe deltas elavat warao indiaarahvast. Nad on täiuslikult kohanenud oma veerohke ja soise elukeskkonnaga. Warao pere ainsaks sõiduriistaks on ühepuu lootsik ja elamu toetub kaldamutta rammitud vaiadele.

Enamasti on Amazonase indiaanirahvad väikesed, aga igaühel neist oma keel ja kultuur. Kokku elab selles tohutus selvas ligi 400 erinevat metsarahvast. Mida üldistavat saab nende kohta öelda ja milliseid seiku on meelde jäänud nendega kohtumistelt? Selle nädala saates tutvustab Hendrik Relve Amazonase indiaanlaseid.

Ketšuad asuvad Andide mäestikus ja nad elavad laiali kuues Lõuna-Ameerika riigis. Kokku on neid ligi 10 miljonit. Saates tutvustatakse ketšuade ajalugu, traditsioone ning tänapäevast eluolu.

Saates kõneldakse urose rahvast, kelle traditsiooniline eluviis on üsna ainulaadne. Nad elavad nimelt Titicaca järvel ujuvatel saartel. Samuti on saates juttu indiaanlaste müütidest, mis seotud Tititcacaga ja kunagistest kõrgkultuuridest, ms siinkandis olemas olid.

Saates on juttu indiaanirahvast maputšedest, kes elavad Lõuna-Ameerika Andides. Suurem osa sellest rahvas elab Tšiilis, väiksem osa Argentiinas. Maputšed said ajaloos kuulsaks sellega, et suutsid kolmsada aastat vastu seista hispaania konkistadooridele. Maputšede hõim, kelle juurde saates minnakse, on huvitav selle poolest, et nende tähtsaimaks talviseks toiduks on haruldase okaspuu, araukaaria seemned.

Saate teemaks on erinevad aborigeenirahvad, kellega saate autor Hendrik Relve Austraalia reisidel kokku on puutunud.

Saates kõneldakse sellest, kuidas kulgeb traditsioonilise korovai pere elu. Igapäevane tööriist on kivikirves ja tähtsaimad relvad vibu ja nooled. Toitude seas on tähtsal kohal putukatoidud. Tähtsaim toidutaim on saagopalmi säsi, millest valmib n-ö igapäevane leib.

Saates tutvustatakse korovai rahvast. Samuti kõneldakse seiklusrikkast jõudmisest nende juurde ning kirjeldatakse nende puu otsa ehitatud elamuid.