Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Saates kõneldakse Arktika ühest sümbolloomast morsast ja Tšuktšimaa reisil saadud morsaelamustest.

Saates on juttu vaaladest, keda Tšuktšimaa laevareisil sai kohatud. Samuti tutvustatakse võrdlemisi müstilist paika nimega Yttygran. Sinna on püstitatud vaalaluudest allee ja kunagi korraldasid eskimod seal suurejoonelisi vaalapidutusi.

Saade kõneleb Tšuktšimaa pika laevareisi algusest. Algul lennati läbi Moskva Anadõri ning seal sõideti praamiga jäälõhkujale "Kapitan Hlebnikov". Kirjeldatakse Anadõri eksootilist lennujaama, jäälõhkujat ja selle kaptenit ning valgevaalade karja, keda Anadõri lahes kohati.

Beringiaks nimetatakse viimasel jääajal olemas olnud suurt piirkonda, mis hõlmas nii praegust Tšuktšimaad kui ka Beringi väina ja Alaskat. Kuna Beringi väinas vett ei olnud, siis kulgesid seda mööda mitmed loomaliigid nii Aasiast Põhja-Ameerikasse kui vastupidises suunas. Berngia maasilda mööda jõudsid Ameerikasse ka esimesed inimesed.

Saates on juttu Tšuktšimaa ja tšuktšide minevikust. Kõneldakse ka tšuktšide mütoloogiast ja uskumustest ja arutletakse tšuktši muinasjuttude ja nende kohta käivate anekdootide üle.

Tšuktšimaa avasaates antakse kuulajale aimu Tšukotka poolsaarest ja Wrangeli saarest, mis asuvad Vene Kaug-ida kõige kirdepoolsemas nurgas. Kirjeldatakse sealset loodust, olustikku ja tänapäeva elu. Antakse ka lühiülevaade 2019. aastal sinna tehtud reisist.

Mati Stroom on Kamtšatkal matkamas käinud üle neljakümne aasta. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mati Stroom, arutlevad saates, millised on Kamtšatkal matkamise eripärad.

Mati Stroom on Kamtšatkal matkamas käinud üle neljakümne aasta. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mati Stroom, arutlevad saates, millised on Kamtšatkal matkamise eripärad.

Selles saates on juttu kahest seikluslikust retkest Beringi saare asustamata ja metsikusse lõunapoolsesse osasse. Kohtutakse põhjapõtrade ja polaarrebastega, käiakse Vitus Beringi haual ja satutakse kokku röövpüüdjatega.

Saate algul on juttu saare põliselanike aleuutide ajaloost. Siis kirjeldatakse retke hüljeste kogunemispaika saare põhjarannikul ning minekut saare kirdeossa Sarannoje järvele. Sinna oli kogunenud kudema lugematu hulk nerkasid, punasevärvilisis lõhesid.

Saates kirjeldatakse, kuidas kahest isast ja kahest pojast koosnev reisiseltskond jõuab Kamtšatka jõge mööda seigeldes Vaikse ookeanini ja kaupleb sealt end Komandorisaartele viivale lennukile. Juttu on ka Komandorisaarte geograafiast ja maadeavastajast Vitus Beringist.

Saate autor Hendrik Relve kirjeldab Kljutši küla, retke sealt Kljutševskaja Sopka juurde ning muljeid põhjapoolkera kõrgeimast vulkaanist.

Sissejuhatavas saates Kamtšatka kohta kõneldakse poolsaare põlisrahvaste ajaloost ja loodusest.

Saates kõneldakse Ussuuri taiga omapärastest lindudest ja imetajatest.

Saates on juttu Venemaa Kaug-Ida loodusreservaadist, Lazo kaitsealast. Seal, Vladivostokist rohkem kui 100 km eemal asub Vaikses ookeanis Petrovi saar, kus kasvavat liigirikast metsa võiks eriskummalise välimuse järgi nimetada nõiametsaks.

Saade on salvestatud tänavu 5. septembril Tallinnas Kadriorus Kirjandustänava festivalil. Kristel Kivi usutleb Hendrik Relvet värskelt ilmunud raamatu "Minu elu uhkemad loomad" teemal.

Primorje krai on Vene Kaug-Ida kõige lõunapoolsem piirkond. Tema ajalugu on tihedalt seotud Venemaa ja Hiina piiritülide ja rivaalitsemisega neil aladel. Primorje pealinn Vladivostok on aga kogu Vene Kaug-Ida üks omanäolisemaid linnu.

2020-2021 hooaja rännakud viivad peamiselt kahte vastandlikku piirkonda – Arktikasse ja troopikasse.

Kanada rännusaadete sarja viimases saates on juttu kahest Lääne-Kanada suuremast linnast, Victoriast ja Vancouverist. Victoria on Vancouveri saare pealinn ning paljude kanadalaste seas tuntud kui puhkuselinn. Vancouver on miljonilinn, mis Kanada linnade seas rahvaarvult kolmandal kohal.