Keelesaade | Vikerraadio | Err

Režissöör Annika Koppel: "Ta oli ennekõike keeleteadlane, aga ta oli selline keeleteadlane, kelle ühiskondlik mõju oli suur."

Akadeemik Karl Pajusalu: "Tundub, et need rahvad, kes on olnud ekspansiivsemad, need on rohkem teistelt laenanud - see on väga huvitav keele- ja kultuurikontaktide küsimus."

Valt(s) Ernštrein(s): "Puu ei saa ilma juurteta, aga puu ei saa ka ilma ladvata kasvada, ja see on just see uus kultuur, uued asjad, mis tekivad, mis viivad kultuuri edasi! 50 aasta pärast me vaatame tagasi ja meil on selge, mis kultuuri oleme loonud täna." Nii vastas liivi luuletaja ja keeleteadlane Valt Ernštrein küsimusele, kas liivlased võivad tulevikku vaadata optimismiga.

Arvi Tavast: "Ta poeb selle taha, et tal on õigus väljenduda nii, nagu ta tahab. Näiteks et seadustes on kombeks asju niimoodi sõnastada ja ei ole minu mure, kui kuulajad aru ei saa — selle seisukoha murdmiseks just ongi Selge sõnumi võistlus!"

Õpetaja Ivika Hein: "See on väga oluline, et õpilane teaks, et ta saab oma kirjanduslikke teadmisi kasutada riigieksamil!"

Askur Alas: "Suuline sõna oli kõige olulisem, sellest ka muinaspõhja luuletajate - skaldide - tähtsus kuningate õukondades, igal kuningal pidi olema 1 või mitu skaldi."

Küsimus: "Mis on naljakas?" Vastus: "Et ema elab isamaal ja isa räägib emakeelt."

TÜ professor Renate Pajusalu: "Peaks-vormid on osaliselt põhjendatud sellega, et inimene, kes kõneleb, ei taha olla teiste suhtes ebaviisakas. Samas on kohti, kus on vaja järgida eelkõige tõde ja veendumust ja on kohti, kus peab olema kena ja viisakas." Nende vahel balansi leidmine ei ole Renate Pajusalu sõnul kindlasti kerge.

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Kindlasti on Myosotis olnud keeleuuenduse pooldaja, ta on ohtrasti kasutanud uusi vorme, aga paraku kasutas ta neid ka vääralt!" Tegeliku põhjuse, miks keeleuuendaja Johannes Aavik luuletajat ägedalt arvustas, saab teada saatest.

Professor Reili Argus: "Keeletoimetajat on kõigepealt vaja mistahes teksti lugejal!" Keeletoimetaja töötab Reili Arguse sõnul lugeja jaoks (mitte kõigepealt autori jaoks - toim.) sellepärast, et lugeja peab tekstist saama kätte – tarbetekstist info, ilukirjandusest elamuse.

Mika Keränen: "Kalevipoja kivid ja sängid ja Kääpa jõgi, kus tal jalad maha raiuti, sellised asjad on Eestis teada või "Kalevipojas" sees. "Kalevalaga" pole üldse niimoodi – "Kalevalas" on Põhja emand ja tema on kuskil põhjas ja sellest aitab küll!"

Mika Keränen: "Soomes on ju kohe inimesest kuulda, kust ta on pärit."

Peeter Päll: "Teatmik on üks osa Eesti Keele Instituudi keeleinfosüsteemist, mis on jagatud kaheks: üks osa on sellest Teatmik ja teine osa on Sõnaveeb."

Tõlkija Katja Novak: "Vaadake palun Ukraina vappi teise pilguga! Kui te tunnete kirillitsat, siis näete, et seal on sõna вoля (volja) tähed, вoля on ukraina keeles vabadus!"

Eestiukrainlanna Katja Novak: "Lodjapuu tähendab seost isamaaga ja seost põlvkondade vahel, lodjapuu on julgus ja murdumatu vaim."

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Meie magistrandid kaitsevad oma töid alati eesti keeles!" Riigikaitsevaldkonnas on Reet Hendriksoni sõnul eesti keele tähtsust teadvustatud.

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Ühtse mõistmise jaoks on võtmetähtsusega haridus". Saates on juttu sõjanduse oskussõnavarast ja kõnekeelsetest väljenditest.

Eesti keeletehnoloogia rajaja ja esimene keeletehnoloogia professor Mare Koit: "Keeletehnoloogia areng on väga kiire ja tekib tõesti tunne, et piire ei ole!"

Lvivi ülikooli lektor Heinike Heinsoo: "Ukrainlased, kes on tulnud, võivad olla venekeelsed, aga see ei tähenda, et nad on venemeelsed". Me peame Heinike Heinsoo sõnul olema valmis, et on vaja venekeelseid õppevahendeid eesti keele õppimiseks.