Keelesaade | Vikerraadio | Err

Psühholingvist Mari Uusküla: "Eks keel sellepärast niimoodi välja areneski, et me saaksime ühiskonnana tegutseda."

Filmitegija Elen Lotman: "Filmi heliteoreetik Michel Chion on kasutanud sellist terminit nagu sünkrees. Ta on ühendanud sõnad sünkroonsus ja süntees. Kui heli ja pilt on sünkroonis, siis sellel hetkel tekib mingi täitsa uus asi, mitte heli + pilt."

Filmitegija Elen Lotman: "Inimene võib täiesti vabalt vahetut filmikogemust lihtsalt nautida, aga kui segased filmid ajavad vihale, siis tasub hakata filmi keelt õppima, et neid filme nautida."

Õpetaja Tiina Veismann: "Noored on tõsiselt võetavad, mõtlevad tõsiste küsimuste üle ja nad oskavad ka väljendada oma mõtteid!"

Ajaloolane Jaak Prozes: "Venelasi võis arvuliselt 5,5 miljonit väheneda, aga ainuüksi 6,5 miljonit on Venemaal neid, kes kuuluvad erinevate rahvaste hulka, aga peavad emakeeleks vene keelt."

Hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes: "Eestis on täiesti arvestavad soome-ugri kogukonnad, mis näitavad samas selget kahanemistendentsi."

Kapten Rein Raudsalu: "Merendus areneb väga kiiresti ja seetõttu tuleb pidevalt uusi nähtusi, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu." Ajakirjanik Madli Vitismann: " Üks suuremaid ja mahukamaid töid oli rahvusvahelise ohutu meresõidu alase lepingu SOLAS teksti kohendamine."

Nikolai Baturin 1982. aastal: "Sõnavara on inimese loomingu protsess. Kui mina töötan sisu kallal, siis jookseb teine paralleel keele näol. Keel mängib kogu aeg minu loominguga kaasa." Berk Vaher 2023. aastal: "See on eesti keele rikkus, mille ta on välja toonud. Paljud neist sõnadest on tegelikult olemas, nad tunduvad uudsena, võõrana ja võibolla isegi eksootilisena, aga kui hakata sõnaraamatust vaatama, siis selgub, et selline sõna ongi olemas!"

Direktor Triin Soone: "Ärme jääme sinna kinni, mis oli meie lapsepõlves, tuleme ikka sellesse maailma, mis on täna noorele inimesele pakkuda."

Professor Anna Verschik Ukraina sõjaaegsest luulest: "On väga palju erinevaid luuletajaid ja väga erineva intonatsiooniga luuletusi ­-­­­ mõni on kurvameelsem, mõni on vastupidi räigem."

Minister Tõnis Lukas: "Ettevalmistused eestikeelsele õppele üleminekuks käivad seaduse järgi sellel aastal juba täie hooga. Selleks aastaks on ette nähtud 41 miljonit eurot erinevateks tegevusteks."

Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg: "Väikestele lastele ja ka suurematele lastele tuleks ikka ette lugeda. See on armas ühine hetk: ema-isa on praegu ainult minu päralt, ta ei vaatagi arvutiekraani, tal ei ole nutitelefoni ees, tal on raamat ees, ta on minu jaoks!"

Professor Birute Klaas-Lang: "Hästi oluline on see, et normeeritud kirjakeel, mida ametlikus suhtluses kasutatakse, oleks meil ikkagi üks ja üheselt arusaadav. Samuti ka see, mida me nimetame heaks tavaks keele puhul: see, kuidas avalikus õiguslikus ruumis keelt kasutatakse."

EKI vanemteadur Annika Viht: "Kui me kasutame uuesti kellegi varem öeldud sõna, siis oleme kaudselt selle kaudu temaga ühendatud." Keele taaskasutus on Annika Vihi sõnul kokkuhoid inimestega kokkukuulumise mõttes.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Hästi hea oleks, kui Riigikogus tuleksid reaalsed sisulised debatid eesti keele positsiooni, eesti keele staatuse ja maine üle."

Murdeuurija Jüri Viikberg: "Elagu Eesti põline mitmekesisus!"

Keeletehnoloog Kadri Vare: "Esimese etapina kõne transkribeeritakse, edasi läheb ta peamiselt teaduskasutuseks, aga teda on võimalik kasutada ka teistel asutustel, kes pakuvad igasuguseid kõnepõhiseid teenuseid."

Katerina Botnar: "Meedipädevus on vahend ja oskus, kuidas meediamaailmas hakkama saada, kuidas orienteeruda meedias, kuidas lugeda uudiseid, kust neid uudiseid lugeda ja kätte saada. See aitab meid igapäevases infoväljas hakkama saada."

Tiit Hennoste: "See normingute kogu (kirjakeel- toim) on ju selline, mida kasutatakse ametlikus suhtluses, teadustekstides ja mida õpetataksegi ka koolis. Selle ära kaotamine oleks minu arvates täielik nonsenss. Kuna see on riigijuhtimise ja valitsemise ja ühiskonna kooshoidmise keel, siis selle lõpuks on riigi valitsemise lagunemine."

Nimeuurija Annika Hussar: "Tähendusega tüdrukute eesnimesid on rohkem kui poiste omi - tüdrukute eesnimed lihtsalt kõnnivad ees!"