Päevatee | Vikerraadio | Err

16. juunil tähistab oma 80. juubelisünnipäeva näitleja Siina Üksküla. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri I lennu. Tema kursusekaaslased olid Aarne Üksküla, Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Maila Rästas, Ines Aru jt 

Päevatee suvekülaline on helilooja ja muusikapedagoog Alo Põldmäe.

Doktor Helgi Kolk räägib kopsupõletikust. Miks see ähvardab grippi haigestunuid ja eakamaid inimesi ning voodihaigeid? Kas vastab tõele, et praegu on kopsupõletikku rohkem ja ligi pooled eakamatest haigestunutest võivad sellesse surra? Dr Helgi Kolk räägib ka sellest, et ravisoovitustesse, mida meedias ohtrasti jagatakse, tuleks suhtuda ettevaatlikult ja kriitiliselt.

Doktor Helgi Kolk räägib osteoporoosist ehk luuhõrenemisest. Mis haigused võivad soodustada luuhõrenemise teket? Miks osteoporoosihaiged nii vähe ravimeid tarvitavad? Mida kujutavad endast ravimiuuringud ja kas sealt saab ka abi?

Emadepäeva eel on meil külas ema ja vanaema ning veel sadade laste kasvataja Kaari Sillamaa. Kaari Sillamaa on muusikapedgoog, helilooja, libretist ja omanimelise Laste Kaunite Kunstide Kooli omanik ja direktor ning laulusõnade kirjutaja. Ta on kirjutanud tekste enam kui 800 laulule ja on rohkem kui 40 laste- ja noortemuusikali autor.   

Doktor Helgi Kolk räägib osteoporoosist ehk luuhõrenemisest, selle ohtudest ja riskiteguritest. Stuudios on Tartu Jaani kiriku organist ja muusikajuht Elke Unt ning Gustavi kohviku peakondiiter Õie Pritson. Õie Pritson räägib orelikoogi valmimise lugu, kuidas ta uuris barokkaega, muusikaajalugu, katsetas erinevaid maitseid ja käis kloostrist otsimas sobivat sajanditevanust alkoholi. Teeme ülevaate 12. Seeniorlaulukonkursist Pärnus. I vanusegrupis (50-65) aastat tulid võitjateks Aavo Lumi Raplamaalt ja Indrek Kalm Tartust, II grupis 89- aastane Aleksandra Järve Tallinnast. Saatejuht on Ülle Karu.

Stuudios on Tartu Jaani kiriku organist ja muusikajuht Elke Unt ning Gustavi kohviku peakondiiter Õie Pritson, kellega räägime Jaani kirikusse kavandatavast barokkorelist ja barokkoreli koogist. Homme tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva. Natalja Org räägib rahvusvahelisest tantsuturniirist seenioridele, mis toimus Tallinnas ja kus esinesid hästi ka seeniortantsupaarid.Peeter-Erik Kubo kõneleb oma kooli- ja ülikooliajast. Miks ta sai 3-rublase kahjutekitamise eest 6 aastat vanglakaristust. Juttu tuleb sellest, kuidas koolist head õpetajad lasti lahti ja asjatundmatud asemele võeti ja kuidas temast ülikoolist vaatamata headele õpitulemustele lahti taheti saada. Helilooja Alo Põldmäe käis Santorinil ajalugu uurimas ja vulkaane vaatamas, aga mis peamine, muusikat kirjutamas. Ta räägib, kuidas see koht teda inspireeris, miks ta kirjutas Kreekas jaapanlastele pala Rõuge ööbikuorust ja kuidas ta Atlantist otsis.Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 28. aprillil kell 16.05. Pilt: Elke Unt, Õie Pritson ja Ülle Karu ning

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kinkelepingutest. Kas kasulikum on teha kinkeleping või testament? Mida kinkelepingusse kirja panna? Miks on raske kinkelepingut tagasi võtta?Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla räägib, millest inimesed kirjutavad ja mida lugeda tahavad. Emakeelepäeva eel, 10.märtsil, toimus Pärnus Koidula muuseumis Neljanda üleriigilise Koidula etluskonkursi finaal. Parimaks tunnistati žürii üksmeelse otsusega Külli Volmer Rosmalt Põlvamaalt.

Stuudios on notar Priidu Pärna. Mis probleemid on uutel korteriühistutel tekkinud?Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus räägib, mida saab muuseumis veel teha peale näituste vaatamise. Kavas on loengud ja kontserdid, teatrietendused ja töötoad, kus inimesed saavad väljapaistvate kunstnike juhendamisel ise kunstiga tegelda.Saame tuttavaks vanima vabariigi tasemel kaasa tegeva mälumänguri Peeter-Erik Kuboga, kes aasta algul tähistas 80. sünnipäeva. Mälumänge on ta korraldanud üle 50 aasta. Saame teada, kuidas mälumäng ajas muutunud on ja miks tema ikka selles kaasa lööb.

Märtsi esimesel laupäeval on Vikerraadio kuulajatel taas võimalus kohtuma Eesti riigi 100-aastaste eakaaslastega. Oma lemmiklaule valivad ja oma elust räägivad elupõline Saaremaa kooliõpetaja Marta Kivi (106), 1940. aasta Raua tänava relvastatud vastupanu kangelane Eduard Kuuskor (100) Keilast, Narvas sündinud ja Kanadas elanud ning nüüd Eestisse elama naasnud Linda Erika Kääramees (100). Saate neljas kangelane on koos punavägedega 1952. aastal Eestisse elama tulnud Vladimir Funk (100), kes Abhaasias Eesti Ülem-Lindava külas sündides sai nimeks Voldemar Andres.

Saate külaline on Liivi Soova, kes sai sel aastal Kultuurkapitali elutööpreemia Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taasloomise ning eesti käsitöö ja rahvakunsti edendamise eest. Liivi Soova räägib, kuidas toimus seltside taasloomine, kuidas õpetatakse rahvariideid tegema, mis on rahvariiete "tuulutamine" ja kas noored tunnevad rahvakunsti ja käsitöö vastu huvi. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 17. veebruaril kell 16.05. Foto: Liivi Soova (Tallinna Rahvaülikool)

Henn Rebane räägib, kuidas esimesed akordionid jõudsid Eestisse, kus seni oli põhiliselt lõõtspilli mängitud. Esimesed akordionistid olid iseõppijad, muusikakoolides hakati akordionit õpetama pärast Teist maailmasõda. Enne Teist maailmasõda oli Eesti kuulsaim akordionist Robert Salong. Raimond Valgre kirjutas oma tuntuimad laulud akordioni saatel.

21. jaanuaril 1918. aastal asutati kunstiühing "Pallas" .Tegu on meie vaimu- ja tundekultuuri arengus esmajärgulist osa etendanud ühinguga, mis sündis käsikäes Eesti riigiga. „Pallas” koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi, kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. 1919. aastal asutas ühing kunstikooli, millest kujunes meie esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib ka tänases saates uuest korteriomandi ja korteriühistu seadusest. Kas uuel korteriühistul on vaja põhikirja, kas on vaja valida juhatus ja esimees, mis puhul ei ole vaja esitada majandusaruannet?Natalja Org ajab juttu Rahvusooperi „Estonia“ direktori Aivar Mäega. Kuidas tähistab „Estonia“ Eesti vabariigi juubelit? Etendused ja kontserdid toimuvad mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis, esinetakse ka välismaal.

16. jaanuaril oleks oma 80. juubelisünnipäeva tähistanud meie kauaaegne kolleeg Helve Võsamäe. Paraku tuleb juubelisaate asemel teha mälestussaade.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna tutvustab uut korteriomandi ja korteriühistu seadust. Kui riik on korteriühistu moodustanud, siis kuidas see toimima hakkab? Kes valib juhatuse ja esimehe, kuidas toimivad senised lepingud? Millistes majades ei ole vaja korteriühistut moodustada?Räägime mälutreeningust. Kas ja kuidas saab inimene ise oma mälu treenida? Mälutreeningud on mängulised ja seotud liikumisega. Ütlus - terves kehas terve vaim – kehtib ka siin. Stuudios on mälutreenerid Anu Jonuks ja Riina Enke.