Päevatee | Vikerraadio | Err

Notar Priidu Pärna räägib korteriühistutest. Kui vana kortermaja kipub lagunema, on ühistul kohustus see korda teha. Kui üksmeelt ei leita, on võimalus ka kohtutee ette võtta.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Kuulaja küsib: kas odavam on teha kinkelepingut või testamenti? Notar Priidu Pärna selgitab, et see sõltub sellest, kas inimene tahab kohe oma vara üle anda või pärast surma. Saates tuleb juttu notari- jm tasudest.

Kui inimene on üles kirjutanud oma eluloo või pannud kirja mälestused, siis mida nendega teha? Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Rutt Hinrikuse sõnul võib need tuua Kirjandusmuuseumi või ka mõnda teise muuseumi, kus need kenasti hoiule pannakse ja andmed arvutisse kantakse, nii et hiljem on neid kerge üles leida. Oodatud on ka päevikud ja vanad pildid.

Linnuökoloogia teadur Marko Mägi ütleb, et linnalinde ei ole vaja toita, nad saavad kõik ise kätte.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib korteriostuks võetud laenu tagatisest. Kas tagatise võib võla katteks maha müüa? Kuidas saab tagatiselt hüpoteegi maha võtta? Doktor Helgi Kolk räägib eakatesse suhtumisest. Kuidas vanemaealine inimene saab ise negatiivset suhtumist muuta? Kuidas saavad noored ja eakad inimesed koostööd teha, et mõlemad rahul oleks?

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib korteriostuks võetud laenust. Kes võib anda tagatise? Mis võib juhtuda, kui laenuvõtja ei suuda laenu maksta? Missugused kohutused on tagatise andjal?

Augustis toimus 20. korda eakate tänuüritus, kus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas tublisid eakaid inimesi. Sel aastal valiti välja need, kes on panustanud kogukonnatöö edendamisse.

Vaatluse all on kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, täiendav ravimihüvitis ja sõeluuringud, 19. sajandi Tartu Linnakodaniku muuseum ja Herman Aunapuu näitus.

23. septembril oleks meie hea kolleeg, kauaaegne raadioajakirjanik, reporter ja toimetaja Vello Mikk tähistanud säravalt oma 80. sünnipäeva. Paraku tahtis saatus teisiti, pool aastat tagasi lahkus ta meie hulgast, jalapealt, olles teel sõpradega kohtumisele.

Notar Priidu Pärna räägib, kus ja kuidas notarid suvel abielusid registreerivad ja tutvustab üht uut seadust, mis suve hakul vastu võeti - kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust ehk nn Rail Balticu seadust.

Esimesel koolipäeval on "Päevateel" külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo, kes on seda ametit pidanud 50 aastat.

2018. aasta augusti lõpus möödus 50 aastat ühest Eesti spordi suursündmusest - 1968. aastal tuli "Kalevi" võrkpallimeeskond NSVL võrkpallimeistriks. Kuna NSVL võrkpallitase oli absoluutne maailma tipp, võrdus see tollal peaaegu et olümpiavõitjaks tulekuga. Rääkimata rahvuslikust uhkusest. Ajame juttu omaaegse tippvõrkpalluri Tarvi Uljasega, kes kuulus "Kalevi" meeskonda.

Õie Pritson on "Gustavi" kohviku peakondiiter, kes lapsena tahtis ta hoopis näitlejaks saada.

"Päevatee" on külas Hilje Bergil, kes töötas omaaegses ENSV Riiklikus Noorsoosteatris ja Tallinna Linnateatris 42 aastat, algul õmbleja ja rätsepana, hiljem kostüümiala juhatajana.

Teater Varius sai 2017 aasta sügisel 30-aastaseks. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut. Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Asjaarmastajate asemel hakkasid üha rohkem esinema kutselised näitlejad. Varius on ühe naise teater - tema looja, dramaturg ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Neeme Kuningas on aastakümneid töötanud Rahvusooperis "Estonia" koorilaulja, pealavastaja, peanäitejuhi ja peaprodutsendina.

Rene Soom on Rahvusooperi "Estonia" ooperisolist ja operetiartist ning teatri "Varius" näitleja. Ta on pärit Lihulast ja paikse (maa)inimesena elaks seal siiamaani, kui Lihulas oleks olnud Muusikakool, Muusikaakadeemia ja, mis veel parem, ka "Estonia" teater. Kuna kõike seda seal ei olnud, tuli tulla Tallinna. Õnneks elab ta ka praegu metsas ja mere ääres ehk Viimsis.

Luule Žavoronoki perekonnanime, mis eesti keeli lõokest tähendab, mäletab enamik meist aastaid tagasi multifilmidele järgnenud tiitritest. Võõrapärase nimega eestlanna on optimistlikuna välja tulnud nii Siberi-aegadest kui rasketest haigustest.