Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Kõneleme Venezuela ajaloo erinevatest ajajärkudest, sellest, kuidas Venezuelast kujunes selline riik, nagu ta praegusel ajal on. Kuidas Venezuela riik sündis ja milline on venezuelalaste enesemääratlus? Pikemalt peatume Venezuela ja kogu Lõuna-Ameerika ajaloo suurkujul - see oli äärmiselt värvika elulooga Simon Bolivar.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 20. septembril kell 14.05. Foto: Venezuela rahvuslik panteon (Hendrik Relve).

Teravmägede sarja viimases saates arutleb Hendrik Relve Timo Paloga Teravmägede eripärandi üle. Timo Palo on asunud Teravmägedel nii pikki perioode, et ta peab saarestikku enda teiseks koduks. Pikemalt on juttu jääkarust ja sellest, kui palju on jääkaru lugudest müüte ja kui palju tõtt. Timo Palo on jääkaruga korduvalt silmast silma kohtunud.Kuula 26. aprillil kell 14.05.

Reisil ümber Teravmägede sai näha mitmeid mereimetajaid: vaaladest heeringvaala, küürvaala, valgevaala, sinivaala; hüljestest oli kõige sagedasem viiger, aga ka grööni vaal. Omaette arktiliste vete loivaline on morsk. Juttu tuleb ka arktika suurimast kiskjast jääkarust, kelle põhitoit on hülged ja kes enamiku elust veedab merejääl. Jääkaru elu nii tihedasti mere ja jääga seotud, et tedagi võib pidada mereimetajaks. Saate autor on Hendrik Relve. Kuul 19. aprillil kell 14.05. Fotol on morsad (pildistas Kristjan Laja).

Millised näevad välja Teravmägede tundrad? Seal kasvab kääbuskasvulisi arktilisi taimi, kuid seal võib kohtud ka põhjapõdra ja polaarrebasega. Vaatluse all on ka Teravmägede linnud ja linnukolooniad. Nimelt on Teravmägede linnulaatadel koos tuhandeid linde ja need lausa kihavad elust. Pildil on Hendrik Relve pildistatud Teravmägede polaarrebane.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. aprillil kell 14.05.  

Liustikega on kaetud 60% Teravmägede saarestikust. Laevaga ümber Teravmägede sõites nägime neid õige palju. Mitmete juurde läksime ka retkedele. Vahel mataksime liustike peal, vahel sõitsime paadiga merd mööda otse liustiku jääseina juurde. Saates on juttu sellest, mis on Teravmägede liustikud üldiselt ja milliseid elamusi ja muljeid sealsed liustikuretked pakkusid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 5. aprillil kell 14.05. Foto: Kirdemaa liustikud (Hendrik Relve).

Seekordses saates on vestlemas kaks maailmarändurit. Hendrik Relvel on külas põhjapooluselt üle arktiliste jääväljade Teravmägedele matkanud Timo Palo. Teemaks on maailma polaaralad ja eelkõige Arktika. Mis on Arktika, kuidas teda piiritleda, mida ta pakub rändajale?Kuula 29. märtsil kell 14.05. Foto: Arktiline jääkilp (Hendrik Relve).

20 sajandi algus oli geoloogiiste uuringute ja kaevanduste rajamise aeg. Näiteks leiti siit esmaklassilise marmori varusid, mida loodeti toimetada suurtes kogustes Euroopasse, kuid ettevõtmine nurjus, kuna ei osatud arvestada arktilise igikeltsaga. Neil aegadel sai Teravmägedest tähtis tugipunkt polaaralade ja põhjapooluse avastamiseks. Siit alustas oma ajaloolisi retki Roald Amundsen. Meie päeviks on Teravmägedest saanud teadustegevuse, looduskaitsealade ja turismi saarestik. Saatejuht on Hendrik Relve. Kuula 22. märtsil kell 14.05.

Kui üks saarestik asub nii kaugel põhjalas, siis peab ta avastamise ja esimeste asukate lugu olema eriline ja kordumatu. Kindel fakt on, et 1596. aastal jõudis siia hollandi meresõitja Willem Barentsz. Kuid kas ta oli esmaavastaja? Järgnevatel sajanditel saabus vaalapüüdjad ja arktilisi kütte. Viimaste seas paistsid silma pomoorid, kes elasid siin vahel aastaringi. Kas võib neid pidada Teravmägede esimesteks püsiasukateks? Saate autor on Hendrik Relve.

Teravmägede tüüpilisteks maastikeks on tohutu pindalaga valendavad jääliustikud ja nendevahel kõrguvad teravatipulised, elutud ja tumedavärvilised mäeahelikud. See on Arktika, põhjapoolust ümbritsev tohutu suur ala. Siin on äärmuslikud loodusolud ja aastased valgusrütmid. Polaarpäev, kus päike kunagi ei looju ja polaaröö, kus päikest pole üldse näha, kestavad siin igal aastal kuid. Sissejuhatavas saates kõneldakse Teravmägedest üldiselt ning esmamuljetest saartel. Saate autor on Hendrik Relve.

Kaks rändajat Indias

Rännumees Hendrik Relve külastab kahte Kesk-India tuntud rahvusparki, Bhandavghari ja Kanhat.

India teeäärsetes pühapaikades ja kevadpühal

Okeaania rahvaste juures

India külaelu

India sugupuude iidsed kroonikad

Tänapäeva India - moodne ja arhailine üheskoos

Indias reisimise eripärad

Läheme Indiasse