Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Seekordses saates on juttu kohtumistest Costa Rica eksootilise metsaelustikuga. Teeme lähemat tutvust kirevavärviliste mürgikonnadega, imelise röövlindude massrändega Costa Rica rannikul ning sealsete metsade vahest armsaimate loomade, laisikutega.Saate autor on Hendrik Relve, helirežssöör Maris Tombach. Kuula 21. veebruaril kell 14.05.Foto: Kolmvarvas laisik laisikute varjupaigas (pildistas Hendrik Relve)

Costa Rica idarannikut uhub Kariibi meri, seal on teistmoodi kliima, loodus ja kultuur kui mujal riigis. Mägede asemel levib palju madalikualasid, vihma sajab rohkem ja taimestik on erakordselt lopsakas. Rahvas pärineb sageli Jamaicalt ja teistelt Kariibi mere saartelt. Enamik saabus siia ligi kaks sajandit tagasi, raudtee ja sadamalinna Limoni ehitamise käigus. Külastame ka banaaniistandust.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 14. veebruaril kell 14.05. Foto: Retkejuht Fernando, kelle suguvõsa juured on pärit Jamaicalt (pildistas Hendrik Relve).

Costa Rica keskosa on üsna mägine ala, enamjaolt suhteliselt tihedalt asustatud. Aga seal leidub ka kõrgeid vulkaane ning metsaseid alasid, kuhu rajatud looduskaitsealad, kus võib kohata põnevat loodust ja huvitavaid linde ning loomi. Teeme tutvust maailma väikseima linnu koolibriga, veidralt pika ninaga ninakaruga ja sisalikuga, keda nimetatakse Jeesus Kristuse sisalikuks, sest ta kõnnib vee peal nagu Kristus. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 7. veebruaril kell 14.05.Foto: Tavaninakaru (pildistas Hendrik Relve)

Hendrik Relve vestluskaaslane on antropoloog ja indiaanikeelte uurija Indrek Park. Üle tosina aasta on Park elanud USA-s ja uurinud Indiana ülikoolis Põhja-Ameerika hääbuvate indiaanirahvaste keeli. Saates meenutavad kaks maailmarändurit reise Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ameerikasse ning arutlevad Kesk-Ameerika riikide ja Amazonase põlisrahvaste üle. Indrek ja Hendrik on ühel meelel, et inimkonna kultuurile on ühtviisi oluline väikerahvaste keelte ja haruldaste taime-ja loomaliikide püsimine.Kuula 31. jaanuaril kell 14.05.

Costa Rica on Kesk-Ameerika riik, mille pindala on peaaegu sama, mis Eestil. Kuna indiaani põlisrahvad on siit peaaegu kadunud, on siinne toidu-, muusika jm. kultuur segu erinevate Ladina-Ameerika maade kultuuridest. Pealinna San Jose rahvaarv on veidi väiksem kui Tallinnas. Saates on juttu Costa Rica ajaloo eripäradest, pealinnast San Josest, samuti costaricalaste lemmikväljendi pura vida tähendusest.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 24. jaanuaril kell 14.05. Foto: Hendrik Relve.

Angeli joale saab läheneda mitte ainult lennukiga, vaid ka paadiga. Selline retk võtab kindlasti rohkem aega, kuid annab ka võimaluse maailma kõrgeima joaga pikemalt tutvust teha. Sellest retkest, mis algul toimus paatidega mööda jõgesid ja lõpuks jalgsi, tänases saates kõneldaksegi. Antakse edasi vahetuid muljeid, mis tekkisid joa all viibides.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 17. jaanuaril kell 14.05.Foto: Paadiretk Angeli joa juurde (Hendrik Relve).

Venezuelas asuv Angeli joa kõrguseks on ligikaudu 1 kilomeeter ja see on maailma kõrgeim juga. Saates on juttu sellest, kuidas väikelennukiga seda juga vaatlemas käisime ja vahepeal pemoni indiaanlastega Kavaci jõe kanjonis seiklesime. Kõne all on ka Angeli joa avastamise ja nime saamise lugu.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 10. jaanuaril kell 14.05.Foto: Vaade lennuki aknast Angeli joa algusele (pildistas Hendrik Relve)

Saates on Hendrik Relve vestluskaaslaseks maailmarändur, antropoloog ja keelteadlane Indrek Park. Ta on elanud mitmeid aastaid Hiinas ja Ameerika Ühendriikides ja korraldanud retki mitmete maailma põlisrahvaste juurde. Kaks rändurit arutlevad Siberi, Hiina, Tiibeti ja teiste maailma rahvaste kultuuride ja keelte üle. Oluliseks maaks on mõlema jaoks Tiibet, kus nad kord ka üheskoos rändasid. Kuulake 20. detsembril kell 14.05.Foto: Indrek Park Džomolungma lumise tipu kõrval tiibetis (pildistas Hendrik Relve).

Rändame Venezuela idaossa. See on mägine piirkond, kus levimas kummalise välimusega mäed, nagu looduslikud hiidkindlused. Pealt tasased, kuid igast küljest piiratud püstloodis seintega, mille kõrguseks vahel kilomeeter või enam. Niisuguseid laudmägesid nimetatakse Venezuelas tepuideks. Pikki sajandeid oli inimestel võimatu nende otsa pääseda, seepärast on tepuid olnud alati ümbritsetud salapära ja müstiliste lugudega. Saate autor on Hendrik Relve. Foto: vaade tepuide maastikule Ucaima lodžist (Hendrik Relve).

Eestimaa suuruse ülihõredalt asustatud Orinoco jõe deltas elab indiaanirahvas nimega waraod. Nende endi keeles tähendab warao kanuuinimesi. Nemad ongi seekordse saate peategelased. Tutvume warao rahva loomismüüdiga, tänapäeva igapäeva elu, elamute, toidu ja eluviisiga. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 6. detsembril kell 14.05.Foto: Warao indiaanlased ühepuulootsikuga (pildistas Hendrik Relve)

Stuudios on kaks maailmarändurit - Hendrik Relve vestluskaaslane on mägironija Raivo Plumer. Nad teevad mõttelise rännaku Põhja-Ameerika põhjaotsast Alaskalt Lõuna-Ameerika lõunaotsa, Tulemaa saartele ja sealt veelgi lõunapoole Antarktise mandrini välja. Jagatakse muljeid ja elamusi Kordiljeeride ja Andide mäestikest. Püütakse selgusele jõuda, miks mõned rännumehed nii väga kõrgmägedesse riskantsetele retkedele kipuvad.Kuula 29. novembril kell 14.05.Foto: Raivo Plumer (vasakul) koos kaaslastega Peruu kõrgeimal tipul (pilt Raivo Plumeri erakogust).

Orinoco jõe delta pindala on 41 000 ruutkilomeetrit - peaaegu niisama palju, kui kogu Eesti kokku. Aga ta koosneb vaid suuremate ja väiksemate jõeharude labürindist, mille kallastel laiub troopiline džungel. Inimasustus on seal hõre ja maismaateid peaaegu ei ole. Teedevõrguks on jõed ja peaaegu ainsaks liiklusvahendiks paat. Sinna, rikkaliku looduse keskele, seekordses saates jõutaksegi. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 22. novembril kell 14.05.Foto: Eesti rühma öömaja Orinoco deltas (pildistas Hendrik Relve)

Saates jagatakse muljeid tohutult liigirohke Venezuela troopilise rohtla linnuriigist. Linnuparved vees, maas ja õhus. Võib-olla oli paradiislik linnurohkus tingitud sellest, et juhtusime ljaanos olema õigel ajal. Siis, kui kohalikele lindudele olid lisandunud hiigelhulgal rändlinde. Efektseim linnuliikide seas oli punaiibis (foto Hendrik Relve).Kuula 15. novembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.

Saate teemaks on Venezuela troopilise rohtla mitmesugused imetajad. Eelkõige ikka need, keda Hendrik oma silmaga nägi - sai kohtutud puu otsas magava pesukaruga, vees pladistava kapibaaraga, kes on maailma suurim näriline, ja suure sipelgaõgijaga, kelle välimus on uskumatult fantastiline.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. novembril kell 14.05. Foto: suur sipelgaõgija (pildistas Hendrik Relve).

Saates on juttu ljaano ehk troopilise rohtla kaladest ja roomajatest. Kes arvab, et rohtlas kalu ei leidu, see eksib. Rohtlates on jõgesid ja järvi ning nendes ka kalu. Pikemalt kõneldakse piraajast ning roomajatest on saates tähelepanu all kilpkonnad, kaimanid, krokodillid ja maod. Lähemat tutvust teeme maailma ühe suurema mao anakondaga. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 1. novembril kell 14.05. Foto: Anakondal on sabast kinni saadud (pildistas Hendrik Relve).

Seekordses „Kuula rändajat“ saates on vestlemas kaks rändurit. Hendrik Relvel on külas mägedes matkaja ja mägironija Raivo Plumer, kelle rännakute eesmärgiks on sageli olnud maailma eri maade kõrgeimad tipud. Üheskoos iseloomustatakse Aasia, Uus-Meremaa, Aafrika ja Euroopa mäestike üle ning kõneldakse sellest, mis elamusi mägedes liikumine pakub. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 25. oktoobril kell 14.05.Foto: Hendrik Relve Džomolungma baaslaagris, selja taga maailma kõrgeim tipp. Pildistas Indrek Park.

Ljaanod ehk Venezuela troopilised rohtlad on tohutult elurikkad. Laajnode veekogudes on ligi 1000 liiki kalu, veekogudel ja maismaal on loendatud 350 linnuliiki ja 50 liiki imetajaid. Selgitame, kus ljaanod paiknevad ja mis põhjustab nende elurikkuse. Saates kõneldakse põnevast teekonnast ljaano karjamõisa nimega Hato El Cedral ja jagatakse esimesi muljed kohapealt.Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 18. oktoobril kell 14.05.Foto: Hato El Cedral`i karjamõisa värav (Hendrik Relve).

Venezuela troopilistel rohtlaavarustel on sajandeid elanud karjused, kes on siin karjatanud hiigelsuuri pudulojuste karju. Eesti keeles võiks nende Venezuela kauboide nimeks sõnast ljaano tuletatult olla ljaneerod. Venezuela ajaloos on nad mänginud tähtsat, vahel lausa määravat rolli. Nende kultuur on omapärane ja värvikas. Millised on nende rahvariided, toit, muusika ja tantsud ? Ljaneerode kultuur on Venezuela rahva rahvuslik uhkus. Kuula 11. oktoobril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.Foto: Ljaneerod (Hendrik Relve)

Saade kõneleb Caracasest (foto: Hendrik Relve), Venezuela suurimast linnast, mis on ühtlasi riigi pealinn. Caracas on mitmepalgeline ja põnev linn. Kas ta ka kohapeal olles sama kurikuulus paistab, nagu teda enamasti kirjeldatakse? Saate lõpus antakse emotsionaalne kokkuvõte Venezuela ühiskonnast sellisena, nagu ta sealkäigu kogemuste põhjal jättis. Saatejuht on Hendrik Relve. Kuula 4. oktoobril kell 14.05.

Teemaks on Venezuela värskeimad leheküljed, mis jõuavad tänasesse päeva. See maa on iseäralik ja elamuslik, täis kontraste ja ootamatusi. Olukord praeguses Venezuelas on tõesti ülimalt keeruline. Selle mõistmiseks tuleb süveneda riigi viimaste aastakümnete sündmustesse. Siin peab ka paratamatult peatuma ka ühel Venezuela lähiajaloo vastuolulisel tegelasel. Tema nimeks on Hugo Chavez. Kuula 27. septembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve.Foto: Caracase slumm, foto hotelli aknast (Hendrik Relve).