Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Elisabeth Viinalass räägib Liibanonist ning nendib, et seal elamine paneb üsna tihti peast kinni hoidma ja mõtlema: kuidas on võimalik, et kogu aeg juhtub midagi? Mõned teemad, mis tulevad saates jutuks: - Kui jõukatel liibanonlastel polnud koroonaajal enam raha maksta oma kolmandatest riikidest tulnud koduabilistele, viidi viimased tolle koduriigi saatkonna ette ja jäeti maha. Nii magasid mõned koduabilised Etioopia (või mõne teise riigi) saatkonna ees seni, kuni neid aidati. - WhatsAppi maksustamissoov põhjustas meeleavaldused. - Elisabeth elab selles Beiruti piirkonnas, kus augustikuus toimus suur plahvatus. Selle kandi inimestele on jagatud toiduabi ning ka Elisabeth on seda saanud. - Elisabethi elukaaslasel muutus inflatsiooni tõttu palk nii madalaks, et tundus mõttetu üldse tööl käia. Nii tuli ta töölt ära ja hakkas kala püüdma. - Kuna pereemad on tihti kodused, siis pojad ei ole oma elu peale minnes harjunud lillegi liigutama. Mida sellisel puhul teha? Vestlust juhib Liina

Tänase saate külaline Merle Liivand on meedias silma paistnud millegi väga omapärasega – nimelt on ta riietunud Merineitsiks ning püstitanud sedaviisi ujudes maailmarekordi. Kõigel sellel on aga Merle sõnul sügavam tähendus – tema eesmärk on õpetada inimesi ookeani armastama ja võidelda reostuse vastu. Merle on elanud juba aastaid Ameerika Ühendriikides Floridas ning tõdeb, et sealmail on kohutavalt suured keskkonnaprobleemid. Kõike ostetakse plastikus ning lõpuks jõuab see vette – muide koroonaajastul on probleem veelgi suurenenud. Merle tõdeb, et USA-l oleks Eestilt selles valdkonnas väga palju õppida. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Boriss Gubaidulin räägib lennufirmade lojaalsusprogrammidest ning kuidas tänu sellele uskumatult soodsalt reisida. Boriss sai kõnealuste programmide boonustest aimdust mõned aastad tagasi ning on alates toonasest nendest aktiivselt osa võtnud. Ta leiab, et praegu kasutavad taolisi võimalusi pigem vähesed. Samas julgustab saatekülaline alati agaralt programmiga liituma, kui seda võimalust näiteks lennukis pakutakse. Ühes grupis võivad olla ka hotellid ja autorendid, nii et soodustuste saamise ampluaa on lai. Kuidas süsteemid töötavad ja millele tuleks tähelepanu pöörata, kuula juba saatest.

Tänase saate külalised Liisi ja Marvin Laanemäe armastavad matkaautoga reisimist – viimastel aastatel on rohkelt vuratud ringi nii välismaal kui Eestis. Näiteks veedavad nad matkaautos keskmiselt 40 ööd aastas. Liisi ja Marvin tunnistavad, et esimesel kasutusel ei tekitanud matkaauto erilisi emotsioone. Tagantjärgi arvavad nad, et tegemist oli teadmatusega ning nad ei osanud seda õigesti kasutada. Liisi ja Marvin vestavad, mis teeb ühe matkaauto heaks reisivahendiks, millised mugavused sõidukis sees on, kuidas nende lapsed matkaautot jumaldavad ning loomulikult kõige vingematest looduslikest kohtadest, kus tänu matkaautole on saanud öö veeta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ene McLaughlin elab USAs Colorado osariigis, kus ta töötab suusapatrullina. Suusapatrulliks saamine oli üks Ene unistustest. Paraku ei saanud ta seda tööd liiga pikalt teha, sest koroonapandeemia tõttu sulges suusakuurort oma uksed päevapealt. Mida siis edasi teha? Ene ja tema ameeriklasest abikaasa otsustasid suve veeta hoopis päikselises Florida osariigis. Muide, tõeline lumefänn Ene nägi suve enne seda viimati viis aastat tagasi. Kuna Ene abikaasa murdis suusatades jalaluu, räägime üsna pikalt ka Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemist. Tegemist oli tööõnnetusega, seega ei ole nad ise õnneks pidanud ravikulusid hüvitama… sest nüüdseks on kulunud üle 100 000 euro. Saatekülaline osutab, et kuigi sealne tervishoiusüsteem on äärmiselt kvaliteetne, tuleb alati juurde maksma. Isegi kui sul on hea kindlustus. Ene tunnistab, et on abikaasaga arutanud Eestisse kolimist – kuigi USAs on tohutult võimalusi, on see väga ebastabiilne. Väikeses Eestis on elu tunduvalt lihtsam.

Tänase saate külaline Kristi Rosenberg läks Tšiilisse algselt kuueks kuuks, kuid nüüd on sellest sujuvalt saanud seitse aastat. Ilm oli lihtsalt nii mõnus, et ei raatsinud kodumaale naasta – ja siis tuli välja mõelda, millega kaugel maal elatist teenida. Praeguseks juhib Kristi väga eduka logistikaettevõtte Tšiili haru. Ta jutustab saates, kuidas kõik käib tutvuste kaudu (ja millisel kohalike jaoks veidral viisil nemad tutvusi sobitama hakkasid), mil moel on ta selles maailmas endale teed rajanud, kuidas sobib eestlase töökultuur latiinode omaga ning miks on temal vaja kurja häält teha.   Tšiilit iseloomustab klassiühiskond. Nii toobki Kristi näite, et uude seltskonda sattudes küsitakse sult alati kolme asja: mis koolis käisid, kus sa elad ja mis su perekonnanimi on?

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk jutustab meeleolukast reisist Itaalias asuvasse Dolomiitide mäestikku. Johanna-Kadri toonitab, et parim on mägesid avastada autoga. Samas hoiatab ta mitme autorentimisel levinud petuskeemi eest. Näiteks neil olid autoga seonduvad kulud reisi suurimad – asi päädis isegi sellega, et hommikul ärgates sõidukit parkimiskohal ei olnud ning selle tagasisaamiseks oli vaja raha välja käia. Juttu tuleb ka Dolomiitide austria-saksalikust kultuurist, kõrgest hinnast (majutuse eest on vaja rohkem maksta kui Milanos ja Veneetsias) ning millised kohti võiks külastada (sealjuures lugu imeilusa muinasjutujärve juurde jõudmisest).

Tänase saate külaline Bianka Randell on elanud Hispaanias juba 11 aastat ning tegutseb sealmail näitleja ja modellina. Bianka on lõpetanud Hispaanias lavakunstikooli. Kui Eestis on lavakasse sisse saamine ülimalt keeruline, siis Bianka sõnul on Hispaanias see märksa kergem. Kindlasti võis sisseastumiskatsetel olla boonuseks Bianka eriline välimus. Ta nendib muigega, et nii pikka ja blondi tüdrukut naljalt Lõuna-Hispaanias ei leia. Kui Eestis on näitlejatöö pigem prestiižne, siis Hispaanias kipub vastupidi olema. Naljatatakse ikka, et näitlejad on vaesed ja neil peab teine töö ka olema. Saates räägib Bianka näitlejatöö võludest-valudest; tükkidest, kus ta on osalenud; kandideerimisest; soovist filmimaailmas läbi lüüa ja loomulikult ka modellindusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Siiri Liiva matkas tänavu suvel 30 päeva jooksul muljetavaldavad 864 kilomeetrit. Siiri alustas oma matkateed Kalvi mõisa juurest Lääne-Virumaal ning jõudis välja Munalaiu sadamasse Pärnumaal. Oma matkamarsruudi koostas ta Google Mapsi kasutades – vahendi usaldusväärsuse kommenteerimine pani Siiri aga muigama. Ta nendib, et Google Maps eksis väga palju ning juhatas mööda teid, mis polnud tegelikult läbitavad. Matka jooksul ööbis Siiri ka mõned ööd oma kodus Tallinnas. Päevad Tallinnas olid aga kõige demotiveerivamad, sest kodus ärgates oli keeruline edasi liikuda. Siirit innustas tol hetkel aga midagi üllatavat – teiste inimeste arvamus. Nimelt jagas ta aktiivselt Facebookis uudiseid oma matkateest. Siiri räägib veel, millised piirkonnad kõige põnevamad tundusid (ja ka igavaimad), kuidas ta pea tühjaks kõndis ning miks on matkamine hea puhkus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on positiivse ja rahumeelse vanemluse mentor Tanel Jäppinen, kes astus koos abikaasa Maretiga möödunud aasta lõpus julge sammu. Nimelt müüsid nad ära oma 112-ruutmeetrilise Tartu kodu ja kolisid 12-ruutmeetrisse matkaautosse. Tanel tõdeb, et kuigi nende varasem elu oli üsna idülliline, teati, et pikemas perspektiivis seda ei taheta. Ka laste jaoks on Taneli arvates taoline elustiil sobiv – saavad nad ju vanematega palju koos olla. Pealegi kujuneb põnnidel matkaautos ringi sõites lai maailmavaade. Aasta algul sõideti matkaautos Hispaaniasse, kust kuri koroonaviirus nad siiski mõne aja pärast kodumaale tagasi ajas. Et matkaautos oleks ekstreemne elada ja reisida, lükkab Tanel ümber. Ta leiab, et ekstreemne oleks siis, kui sajaks pidevalt vihma – aga Hispaanias paistis ju päike ja kõik olid enamuse ajast õues. Loomulikult räägib Tanel ka kulutustest – selgub, et nüüd kulub raha poole vähem kui varasemas eluperioodis!

Tänase saate külaline Silja Paavle nimetab oma üheks lemmikriigiks Lätit. Silja tõdeb, et Läti on ühelt poolt ülisarnane Eestile (näiteks loodus), kuid tegelikult on seal nii palju erinevat (näiteks ehedus ja arhailisus). Sel suvel on kindlasti rohkem rahvast Lätit avastanud ning Silja avaldab lootust, et see jääb eestlaste jaoks jätkuvalt armastatud sihtpaigaks. Olles käinud Lätis lugematul arvul kordi, annab Silja nõu, milliseid põnevaid paiku külastada. Näiteks Cēsist soovitab ta kõigile – nii romantikutele, lastega peredele kui ka üksikreisijatele. Samuti mõtiskleb Silja, miks võrreldakse Riiat Pariisiga – ning jagab nippe, mida Lätimaa pealinnas ette võtta. Kuigi Lätil meresaari ei ole, laiutab keset Daugava jõge nende suurim saar Dole, kus asub kena vabaõhumuuseum, mõis ja park. Silja hinnangul on see vahva paik väljasõiduks. Põneva sihtkohana pakub saatekülaline ka Irbenet, mis on Läti oma Viivikonna (kummituslinn). Irbene on varemetes küla, mis oli vene ajal salastatud ning polnud isegi kaardile m

Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Tänase saate külaline Heleri Hanko matkas kahe kuuga Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkarajal 820 kilomeetrit. Heleri kirjeldab saates, kuidas matkates jäävad alles vaid primaarsed vajadused ja millal loodusega side tekib; räägib, mida ta teekonna juures kõige rohkem kartis, millal on parim aeg matkata, mida sisaldas tema seljakott ja palju-palju muudki. Suure osa ajast saatis Helerit matkal tema kutsa, kord üks ja siis teine. Kui aga koer hakkas lonkama, tuli jätkata matka üksinda. Esimest korda elus.

Tänase saate külaline on kirjanik ja meediaprodutsent Susan Luitsalu, kes pajatab oma põnevatest reisidest üle kogu maailma – alustades New Yorgist ja kuni Aserbaidžaani välja. Susan jutustab nii Abu Dhabi vabaõhumuuseumis ööbimisest, Jaapani peenisefestivalist, Dubai lummusest, kõige erilisematest rannakogemustest (vihje: need on olnud Eestis!), eriti kaua oodatud Liibanoni reisist, raskematest teekondadest ja palju muudki! Kuna Susan viibib töö pärast eriti palju Dubais, pidi ta korra ka tasuma trahvi ning selgitama, miks on nii kauaks Emiraatidesse jäänud. Lõpetuseks kostitab saatekülaline meid aga omapärase reisilooga, mis läheb igas seltskonnas peale. Susan andis hiljuti välja raamatu „Minu Maailm – seiklused ei hüüa tulles“.

Tänase saate külaline Risto Veskioja saabus just eile oma esimeselt reisilt pärast koroonapandeemia puhkemist. Kreeka pealinna Ateenat ja Korfu saart külastanud Risto nendib, et praegu reisida sooviv inimene peab olema paindlik. Näiteks temal tuli viimasel hetkel muuta ära oma tagasireis (Viini kaudu), sest muidu pidanuks jääma kaheks nädalaks karantiini. Lisaks paindlikkusele peab olema valmis, et enamikes avalikes kohtades on kohustuslik maski kandmine. Risto muigab, et temal jäid kõrvatagused sellest valusaks. Risto räägib ka sellest, mil moel on linnapildis tunda koroonatemaatikat, madalatest suveniirihindadest, kontrollidest lennujaamas ja palju muudki.

Tänase saate külaline on kirjanik Lauri Räpp, kes nimetab oma elufilosoofiaks sihitut kulgemist. Ta armastab kulgeda mööda Tartu tänavaid ning võtta ette ka pikemaid teekondi Lõuna-Eestis. Tõelise Tartu patrioodina räägib Lauri oma kodulinnast südantsoojendavalt ja hoogsalt. Vestluses annab ta nõu, millised tegevused ja paigad sobivad nii paaridele, üksireisijatele, peredele kui vanematele inimestele. Millises Tartu piirkonnas võib sattuda ajamasinasse? Mis teeb Emajõe kaldad eriliseks? Mida kujutab endast Autovabaduse puiestee? Ka tartlased võivad saadet kuulates avastada, et on nii palju vahvaid kohti, kus veel käinud pole. Või kuhu pole aastaid enam jõudnud. Lisaks kiidab Lauri väga Viljandit ning võrdleb seda isegi mõne armsa Lõuna-Prantsusmaa väikelinnaga.

Tänase saate külaline Margarita Oja jutustab elust Brasiilia linna Fortaleza ühes favelas ehk vaestepiirkonnas. Margarita töötas Brasiilias vabatahtlikuna ning tema koduks sai üks Fortaleza linna faveladest. Taolisi vaestepiirkondi tuntakse üsna ohtlike paikadena, kuid Margarita kogemuse järgi sõltub kõik sellest, kas sind tuntakse või mitte. Oma inimesi hoitakse, kogukond on tõeliselt ühtne. Samas, tõdeb Margarita, väärtuslike ehetega ringi jalutada ei maksa ning hinnalist mobiili ka mitte lehvitada. Lõpetuseks annab Margarita mõned soovitused ja ideed, miks külastada Brasiiliat.

Tänase saate külaline Epp Petrone avaldas hiljuti raamatu „Kas süda on ümmargune?“ kolmanda osa, milles vestab Indiast ning teekonnast jumala juurde. Kuigi Epp on Indias korduvalt käinud ning paik on talle südamelähedane, ei kipu ta enam teps mitte sinnakanti. Tänaseks on tema elus tekkinud tunne, et ei tahagi enam reisida ega Setomaa kodutalust lahkuda. Küll aga räägib Epp sellest, kuidas jõudis Indiasse Sai Baba juurde – unenäo kaudu. Veel jutustab ta kerjuste kõrval magamisest, Indias tekkivast abitusest, ohtlikest ahvidest, petuskeemidest ning miks võis Epp olla eelmises elus hindu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Heliis Nemsitsveridze loobus oma tööst Eestis ja läks Venemaale vabatahtlikuks. Heliis tunnistab, et Eesti noore jaoks on Venemaa tuttav, kuid samas täiesti tundmatu. Niisiis valis tema oma ajutiseks elupaigaks linna, kuhu nii palju turiste ei satu. Selleks oli Volga keskjooksul Kasahstani piiri lähedal paiknev Samara. Kuigi tegemist on ligi kahe miljoni elanikuga linnaga, oli see Heliisi hinnangul täielik küla. Veelgi enam, kohale jõudes ootas teda ees kultuurišokk. Heliis jutustab saates ka sellest, kuidas välismaalased on kvaliteedimärgiks, millised on kohalike väärarvamused eestlaste kohta, mis on levinud stereotüübid, mida arvatakse poliitikast ning milline on keskmise venelase eluolu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saates on külas haagissuvila entusiastid Gennet ja Kaidi Kruusement, kes koonduvad ka nime Haagisepere alla. Ärkad ilusal suvehommikul, astud haagissuvilast välja ning oled kohe jalgupidi järves – nii idülliliselt kirjeldavad Gennet ja Kaidi haagissuvilaga reisimist. Tõepoolest, haagis annab võimaluse ööbida igasugustes erilistes looduslikes kohtades ning seda mugavustest loobumata. Gennetil ja Kaidil tekkis armastus haagissuvilaga reisimise vastu kohe, kui seda sai proovitud. Nüüd enam teistmoodi reisida ei tahetagi ja seda juba kuus aastat! Nende hinnangul on haagis ideaalne seiklejatele, spontaansuse järgi ihalejatele ning ka lastega peredele. Genneti ja Kaidi peres kasvab kolm poega, kes on tõelised haagisefännid. Saates räägime sellestki, kuidas endale sobivat haagist valida, millised mugavused on seal sees ning missugustel tingimustel saab selle tavalise sõiduauto järele võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.