Välistund

Räägime droonimüürist, külmutatud Vene varade kasutuselevõtu võimalustest ja sellest, kui tugevaks saab hinnata Euroopa vastust meid üha enam terroriseerivale Venemaale.

Veel hiljuti oli Lääne ajakirjanduse lemmikteema see, kas Narva on Venemaa järgmise agressiooni sihtkoht. Kui päevakohane on see küsimus praegu, mil Venemaa terroriseerib kogu Euroopat hoopis lennuvahenditega?

USA tagasihoidlik reaktsioon Venemaa droonidele Poolas on muutnud Euroopa liidrid murelikuks. NATO vastusammude jõulisus on samuti endiselt küsimärgi all.

Seekordses "Välistunnis" räägib ELi välispoliitika tegemisest ühenduse kõrge esindaja Kaja Kallas. Saatejuht on Evelyn Kaldoja.

Egod välispoliitikas Kuigi diplomaatia esimese reegli kohaselt on riikidel välispoliitikas ainult huvid ja veel kord vaid huvid, siis tegelik elu on keerulisem. Kui palju mõjutavad riikidevahelisi suhteid isiklik ego ja ambitsioon?

Ukraina sõjas suri teadaolevalt viies eestlane, kes vabatahtlikult Venemaa vägede vastu võitles.

Venemaa trikitamise tõttu on Ukraina rahukõnelused jooksnud ummikusse.

Kuidas mõjutavad Alaska tippkohtumise tulemused Euroopa, Ukraina ja Eesti edasisi samme välis- ja kaitsepoliitika ülesehitamisel?

Arutame selle üle, mida oodata Venemaa ja USA presidentide kohtumiselt Alaskal.

Mida arvata värsketest teadetest ELi-USA kaubanduskõnelustelt? Millises seisus on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide läbisaamine pool aastat pärast Donald Trumpi ametisse vannutamist?

Saade võtab vaatluse alla NATO idatiiva kaitsmise Vene ohu vastu ja uurib, millist heidutust selleks pakuvad USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumarelvad.

USA president Donald Trump on küll Venemaa juhis Vladimir Putinis pettunud, kuid annab talle mingil põhjusel endiselt ajapikendust. Samal ajal, kui Euroopa Liit kiitis heaks uued Venemaa-vastased sanktsioonid, seisab ameeriklaste eelnõu kongressis juba kuid.

Räägime Ukraina sõja seisust ja Kurdistani Tööpartei relvade maha panekust.

Venemaa korraldab Ukrainale aina suuremaid õhurünnakuid, kuid rinne seisab. USA ja Venemaa juhtide kõne ei toonud taaskord tulemust ning Vladimir Putin kinnitas, et ei tagane oma eesmärkidest Ukrainas.

Iraani renomee on saanud pärast allajäämist Iisraeli ja USA õhulöökidele tugevasti kannatada. Samal ajal kinnitas NATO tippkohtumine eesmärgi, mis tõstab järsult kaitsevaldkonna rahastamist liimesriikides.

"Välistund" võtab vaatluse alla Iisraeli ja Iraani sõja ning eelkõige selle mõju Ukrainas käivale sõjale.

Suhted Lähis-Idas muutuvad iga päevaga. Iisrael on jõupositsioonil, ent kaotamas Euroopa liitlaseid, kes valmistuvad Palestiinat riigina tunnustama.

Kahes suures NATO idatiiva riigis - Rumeenias ja Poolas - peeti värskelt presidendivalimisi. Neist kumbki pole venemeelne, küll aga kerkis mõlemas kampaanias tugevalt esile Ukraina-vaenulik narratiiv. Kas seegi on Vene infomõjutuse karvane käsi?

Uute jõukeskuste teke ja teravnevad sõjalised vastasseisud on segi paisanud nii maailma senise majandus- kui ka julgeolekusüsteemi.

"Välistund" võtab vaatluse Venemaa-Ukraina sõja hetkeseisu ja katsed sellele sõjale kuidagigi pidurit tõmmata.