Labor | Vikerraadio | Err

Valguse aastad. Uudne ravim. Üle mägede

Loopealsete olematud taimed. Füüsiku fotod

Teaduste väljavaated

Katseklaasis 2014

Euroopa suurkiskjad. Kaitsealade kongress

Filosoofiaolümpiaad. Õpilaste leiutised

Tähekeede korrapära. Laulukaare loomine

Olukorrast seeneriigis. Teaduslahing tulekul

Zoopsammon. Mudamolekul

Sond komeedil. Lõunatsüklonid

Valgus maailma lehestikes

Hapniku mõõtmine. Aja tajumine

Mikrobioloogia. Fotoonika

Nobel 2014: sinidiood. Peatse peaakadeemiku vaateid

Nobel 2014: ruumitajurakud, pisiasjavaatlus

Kalade nimed. Telemeditsiin

Kas gravitatsioonilaineid on ikka tegelikult nähtud, nagu kevadel kuulutatud, või on galaktiline tolm meile pettepilte loonud? Kuidas paistavad Läänemere lained satelliidi- ja rannaradaripildil? Neisse teemadesse toovad selgust teadlased Andi Hektor ja Rivo Uiboup.

Ühislaulmist laulupeol, sõjaväelisi käsuliine, võrdväärseid sõbrasuhteid, kalkuleerivaid ostu-müügitehinguid ? just sedasorti igipõliseid suhtemudeleid tuleb igal juhul arvesse võtta, ja mitte piirduda vaid mõtete või vaimu lugemise ja ühistegude pelga sedastamisega, kui otsime head ja õiget filosoofilis-psühholoogilist vaadet inimsuhtlusele ja sotsiaaltoiminguile. Mis meie peas küll toimub, et me üleüldse ühiskondlikult talitleda suudame? Püüame sellele täna jälile saada. Teejuhiks filosoof Vivian Bohl, kes viimastel aastatel neile küsimusile põhjalikult mõelnud.

Astronoomid on avastanud, et meie galaktika Linnutee asub hiigelsuures galaktiate superparves, millele nad andsid nimeks Laniakea. Avastust ajakirjas Nature kommenteerinud Tartu Observatooriumi astronoom Elmo Tempel teeb seda ka Labori saates. Eesti Geenivaramu statistiku Krista Fischeriga teeme aga juttu uuringust, mis aitab tulevikus paremini jaole saada vananemisega seotud terviseprobleemidele nii meestel kui ka naistel.

Tartu Ülikooli uus füüsikamaja olla Ida-Euroopa uhkeim, aga kui uhke on teadus, mida seal sees tegema hakatakse? Füüsika instituudi direktor Jaak Kikas annab ülevaate sellest, millega Tartu füüsikud seni silma on paistnud. Üllatavast loendustulemusest, mille järgi on maailmas järvi umbes kolm korda vähem kui seni arvatud, kõneleb Tiit Kutser Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist.