Labor | Vikerraadio | Err

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu.Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. aprillil kell 17.05.

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti Maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.Taimed avavad ja sulgevad oma pisikesi õhulõhesid täpselt vastavalt keskkonnaoludele. Tartu Ülikooli taimebioloog Liina Jakobson on avastanud senitundmata mehhanismi, mille abil taim õhulõhed sulgeb, kui õhus on liiga palju süsihappegaasi.

Lennukiga sõites ja laseriga tulistades saab üht-teist kasulikku teada ka metsade kohta (pildil ongi just laserkiirega saadud punktiline metsakujutis). Metsade seirest laserskanneri ehk lidariga ajame juttu kaugseiraja Mait Langiga.Vulkaanidel on tähtsaid seoseid nii elu kui ka inimestega, sealhulgas eesti inimestega, kes on külastanud Kamtšatka poolsaare paljusid vulkaane. Sellest kirjutab oma raamatus "Vulkaanid. Elu. Inimene" geokeemik Rein Veski. Raamatut lugedes tekkinud mõtetest jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Margit Aun Tartu Observatooriumist räägib sellest, kui palju langeb Eesti maale Päikese ultraviolettkiirgust, mis võib teha inimestele kahju, aga tuua ka kasu.Age Poom Tartu Ülikoolist on uurinud, kuidas koormavad oma igapäevaste toimetamistega keskkonda inimesed Eesti eri paigus. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 12. märtsil kell 17.05.

Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus.Energia Avastuskeskuses peagi avatavat Taanist pärit rändnäitust maailma plastsaaste probleemidest tutvustab Nicole Johnson Ameerika Ühendriikide suursaatkonnast Tallinnas.Teadlase kommentaaris annab Olesja Bondarenko Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist nõu, kas ja miks tasub ette võtta doktoriõpingute tee. Saate autor on Priit Ennet.

Inimese papiloomiviirused võivad põhjustada nii ebameeldivaid soolatüükaid kui ka üsna ohtlikke kasvajaid. Tartu Ülikooli biomeditsiini tehnoloog Mart Ustav (pildil) on koos kolleegidega leidnud uudse teadusliku võtte, kuidas tõhusalt otsida ja leida ravimiaineid, mis võiksid nende viiruste vastu aidata.Miks ei ole loodus- ja täppisteadustest huvitatud rohkem tüdrukuid ja miks ei tasuks tüdrukutel neid alasid siiski peljata, sellest tuleb juttu Hypatia projekti juhi Helin Hagaga.

Kunagi oli metsiseid Eestis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Nüüd on neid jäänud nii väheks, et pole peaaegu nähagi. Mis on metsiste arvu metsikut kahanemist põhjustanud, on püüdnud välja selgitada Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus. Teaduskirjanik Tiit Kändler vahendab mõtteid, mis tekkinud lugedes David Eaglemani raamatut "Aju. Sinu lugu".

Tomatitervis.

Teadlase kommentaar.

Fotoonikaklubi.

Taimeteadus.

Yorkshire'i krahvkonnast Inglismaal on pärit veel üks tähtis asi peale pudingi ja terjeri – tölt. Tölt ehk telderdus on hobuste eriline sujuv liikumisviis, mis tänapäevaks on levinud juba üle terve hobumaailma. Aga et tölt-sammu võimaldav geenimuutus tekkis just Yorki kandi hobustel 9. või 10. sajandi paiku, seda on aidanud välja selgitada arheozooloog Lembi Lõugas, kellega saatejuht Priit Ennet sellest "Laboris" ka vestles.

Kuidas hinnata teadustööde taset, kui teadusharud omavahel nii sisult kui ka traditsioonidelt nii palju erinevad, arutleb teadlase kommentaaris Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professor Jaan Raik. Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt (pildil), on aidanud rahvusvahelise uurimistöö osalisena välja selgitada Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Teadlase kommentaaris võtab füüsik Raivo Stern ette olukorra Eesti teadusmaastikul. Metsaraiet uurinud metsandusteadlane Hardi Tullus räägib, mille poolest erineb turberaie lageraiest ja mis eelised või puudused kummalgi teise ees on. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab matemaatik Marcus du Sautoy raamatut teadmiste piiridest ja piiritusest. Õpilaste teaduslahingu käimaminekust kannab ette korraldaja Kristi Parro.

Labor on seekord avalikult salvestatud Tartus AHHAA keskuses 12. jaanuaril toimunud vestlusõhtul Tartu Ülikooli rakubioloogi Toivo Maimetsaga. Saates on juttu kõigi elusolendite koosseisu kuuluvatest salapärastest väikestest kambrikestest ehk rakkudest. Arutame võimalusi rakke muundada ja küsime, kas kõike, mis võimalik, tegelikult ka teha kõlbab. Vestlust suunavad Labori saatejuht Priit Ennet ja Õhtuleht.ee reporter Piret Pappel. Kuula 15. jaanuaril kell 17.05.

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Kas kvantmehaanika võimaldab või välistab meie vaba tahte? Novembri viimasel päeval kutsuvad kvantfüüsikud kõiki huvilisi osalema asjakohases katses. Johannes Heinsoo Zürichist Šveitsi föderaalsest tehnikainstituudist ETH annab eksperimendist ja selle teaduslikust ning filosoofilisest taustast teada.Võimalusi, kuidas tuua kallis ja kohmakas teaduspublitseeringusüsteem tänasesse päeva, vaeb Tallinna Tehnikaülikooli informaatikateadlane, akadeemik Tarmo Uustalu.Eesti teaduskeele olukorrast räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli keeleteadlane Peep Nemvalts.