Labor | Vikerraadio | Err

Eesti astronoomiakoolkonna rajaja Ernst Julius Öpiku 125. sünniaastapäeva järel meenutab kohtumisi kolleegiga Jaan Einasto.

Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.

Seismoloogid suudavad peale päris maavärinate mõõta oma seadmetega mitmesuguseid muidki värinaid. Olgu tegu tuumakatsetuse või lauavirnavargusega - kui seismomeeter pahateoga kaasnenud värina registreerib, on süüdlasel oma teo kohta palju raskem valetada. Seismoloog Heidi Soosalu toob huvitavaid näiteid elust enesest.

Ahvena genoom.

Ahvena genoom.

Evolutsioon on maakera elustikku kujundanud miljardeid aastaid omasoodu, nüüd aga on teadlased ise pannud katseklaasis valgumolekulide evolutsiooni soovitud suunas käima. Tänavuste keemianobelistide töid ja ideid tutvustab süsteemibioloog Mart Loog.

Nobeli majandusauhinna saavad tänavu ameeriklased William Nordhaus ja Paul Romer, kes on laiendanud majandusteaduse tavapärast haaret ja loonud mudeleid, mis selgitavad, kuidas turumajandus seondub looduse ja teadmistega.

Pärilikkusest sõltub ajutegevus, ajutegevusest käitumine ja käitumisest kehakaal. Kuidas need sõltuvused täpsemalt toimivad, on uurinud McGilli Ülikooli psühholoog Uku Vainik.

Tänavused füüsikanobelistid on leiutanud laserpintsetid ja andnud laserkiirele tublisti ka võimsust juurde, füsioloogia- või meditsiininobelistid on aga leidnud võimaluse, kuidas ässitada immuunsüsteem vähi kallale.

Täiesti huupi tehtud ostu-müügiotsused ei tarvitse anda sugugi kehvemad tulemusi kui kõiki asjaolusid arvestavad otsused, vähemalt majandusfüüsikute koostatud majandusmudelites. Samas näitavad need mudelid turumajanduse eeliseid niinimetatud kingitusmajanduse ees.

Geeniuuringud on toonud päevavalgele uusi põnevaid asjaolusid karude põlvnemisest ja paelusside mitmekesisusest. Meie tänapäeva pruunkarudes on säilinud üsna rohkesti iidsete koopakarude geenimaterjali, põistangpaelusside liigirikkus võtab aga esmasüvenemisel lausa silmad kirjuks.

Miks tuleb loomadel ette homoseksuaalset käitumist? On see norm või mitte? Loomaökoloog Raivo Mänd aitab edendada algatust "Kust sa tead?".

Arvutid tõlgivad, tuvastavad kõnet ja aimavad juba mõne tähe järgi ära, millist sõna me tahame kirjutada. Selleks kõigeks vajavad arvutid head keelemudelit – ettekujutust sellest, milliseid sõnu võiksid inimesed mingis olukorras tõenäoliselt kasutada.

Kuuleme saates valitud helilõike augustis Paides toimunud 6. arvamusfestivali teadusala aruteludest.

Paljudesse Euroopa linnadesse asuti läinud sajandi keskpaiku suurel õhinal rajama modernistlikke paneelelamurajoone, et majutada neisse rohkearvulisi uusi linlasi.

Eesti on saanud endale uue päevaliblikaliigi – kirju-tumesilmiku, kes on soojaga põhja poole levinud ja jääb siia arvatavasti ka püsima. Liblika esmaleidja, Tartu Ülikooli entomoloog Andro Truuverk räägib leiust ja selle tähendusest, aga ka liblikamaailmast laiemalt. 

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid eile õhtul pseudoteaduste populaarsuse üle (pildil vasakult) jutujuht Vladimir Svet, füüsik Sergei Vlassov, geneetik Natalia Pervjakova ja evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.

Kuidas jälgida põtru, kui põdrad väga ei taha, et neid jälgitakse? Tartu Ülikooli doktorant Maris Kruuse (pildil) sai aga lõpuks siiski kümme põtra kaelustatud, ja nüüd teame paremini, kuidas need suured ulukid uuendatava Tallinna-Tartu maantee lähistel liiguvad ja kus nende rajad kulgevad. Loodetavasti saab ka uued ökoduktid nüüd paremini põtrade vajaduste järgi sättida.  

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Hobuste ajaloo valgetest laikudest ajame juttu Tallinna Ülikooli arheozooloogi Lembi Lõugasega (pildil). Semiootika tähendusest vestleme Tartu Ülikooli biosemiootiku Kalevi Kulliga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. juunil kell 17.05.