Olukorrast Ajakirjanduses

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tahaks ka Hiina kohta rohkem teada saada, aga ei julge selleks miskit teha, sest eksperdid löövad ajalehega surnuks. Kas oleme teel demokraatiasse, mida nii tabavalt kirjeldas Ronald Reagan: "Nõukogude Liit on tõeliselt vaba maa, seal võib igaüks minna Kremlisse, lüüa rusika lauale ja avaldada rahulolematust ameerika presidendiga." Veel kavatsevad vanamehed rääkida vangide impordi ja ettevõtjate pasunapuhumise kajastamisest. Kui aega jääb, siis ka vatnikutest ja nende paljastamisest. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vihmaussid on söödud ja kui uskuda üht USA presidendikandidaati, on järg naabruskonna kasside ja koerte käes. Kas nende seas on ka mõni ühiskonna valvekoer või on need varsti sootuks välja surnud, seda uurivad Rein Lang ja Väino Koorberg viinavabriku kõrval Kuku stuudios. Meenutame aegu, mil uudised veebi kolisid, mõõdame eelarveläbirääkimistest kerkivat kisa ja pakume kärpevõimalusi, arutleme ajakirjaniku rolli üle ja kui siis veel aega üle jääb, pühendame selle väärtuspõhisele poliitikale, „mida on ajanud lääneriigid“. Saade „Olukorrast ajakirjanduses“ läheb Kuku raadios eetrisse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Lubadus on lubadus! Rein Lang sööb täna saates ära vihmaussi, sest lubas nõnda kunagi kevadel, kui arutasime, kas jalgpalliülekannete ajal ERRis reklaami näha saab või ei. Muidu aga plaanime rääkida Instagrami-poliitikutest ja sellest, milline võim on sotsiaalmeedial inimeste ja riikide üle. Arutame, miks ajakirjanduse võim väheneb ja kuidas see kõik on seotud talupoegadele pea kakssada aastat tagasi antud õigusega usku vahetada.

Vanamehed on viinavabriku kõrval tagasi! Vaatame, kas elu ilma olümpiata on võimalik: kuidas õnnestus avalikõiguslik telehooaeg ilma kõrgushüppe ja laskesuusatamise ülekanneteta kolmel vabalevikanalil? Arutame, kas kärpimisest rääkimisel võiks olla mingigi seos kärpimise endaga, ning mis juhtuks, kui ajakirjandus annaks valitsusele kärpimiseeskuju, loobudes tootmast ja avaldamast peeniseuudiseid ja kleidigaleriisid. Küsime ka, kas suurplatvormide ja sotsiaalmeedia heitluses paistab ajakirjandusele mingit valgusekiirt, või on see kõigest vastu kihutav kiirrong. Kuidas kaks kuud eetritsölibaati Rein Langile ja Väino Koorbergile on mõjunud, kuulete saates „Olukorrast ajakirjanduses“.

Vanamehed viinavabariku kõrvalt vaatavad oma autorisaates sedapuhku heldimusega otsa möödunud hooajale - on mida unustada! Paberlehe surm, seadusandjate algatused, kidur reklaamiturg ja kõik muud hädad. Ja ta liigub siiski! Ei saa vanamehed üle ja ümber ka sellest, kuidas ajakirjadust kasuatakse ära poliitmängudes ja kuidas ajakirjandus ise kasutab lolle poliitikuid ära oma mängudes.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad sedapuhku, kuidas töötasid nunnud kassipildid ja toredad tantsuvideod selleks, et poliitikuid Euroopa Parlamendi leivale upitada. Arutame Priit Pulleritsu ettepanekut lõpetada valimiseelsed debatid otsesaadetes, sest kandideerijad on selgeks saanud, kuidas saatejuhte ning vaatajaid-kuulajaid pooltõdede ja demagoogiaga usutavalt heidutada. Räägime ka ajakirjandusest kriisi keskel ning küsime, kas rahvaesindajate aastapalga ja laenukoorma äratrükkimisest piisas, või oleksid ajakirjanikud pidanud nimekirjas toodud andmeid ka sisulisemalt analüüsima.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei jäta Eesti Rahvusringhäälingut. Ei heas ega halvas, ei soojas ega külmas. Sel korral tuleb neile külla Erik Roose, kes seda Rahvusringhäälingut suisa juhatajana juhib. Erik lubas anda väärika vastulöögi, vanamehed valmistuvad pealetungiks. Muuks päris kindlasti aega sel korral ei jää. Need, kes tahavad rohkem teada perekond Padaritest - visake raadio vanni!

Täna on Rein Langi õnnepäev: oleme ühes paadis lingvist Koškiniga, kes leiab igast sõnast kolm tähte, millest moodustada roppu sõna. Nüüd hakkavad suures enesesalgamises laevu ja lasteaedu ümber nimetama ka eesti rahva paremad pojad, et mitte meie võõrkeelseid vendi šokeerida. Milleks selline enesesalgamine, küsivad vanamehed. Seejärel vaagime oma lemmikteemat ERRi. Möödunud nädalal leidis Postimehe veergudel aset kukepoks ERRi nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe vahel. Roose sõnul pole nõukogu asi, mida ringhääling oma rahaga eetrisse paiskab. Seepeale teeme ettepaneku moodustada Rein Veidemanni nimeline toetusfond, mis aitaks rahvusringhäälingu eetrisse lobida ka kultuurilisemalt kaalukamat programmi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt otsivad tikutulega agentuuri, mis tahab ERR-le jalgpalli ülekandeõigusi müüa, aga kellega jalgpalliliidul kontakte pole ega kavatseta neid ka luua. Kuna need otsingud palju aega ei võta, siis jääb ehk aega ka otsida vastust sellele, kas ajakirjandus peaks või vähemalt võiks kõiki arvamusi kajastada. Ja kuidas teha vahet arvamusel ja relval. Mis on Brüsseli veepomm ja millega soovitab Meelis Oidsalu meil ikkagi ära harjuda.

Uskumatu, kuid tõsi: vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad täna, kuivõrd imeliselt multikultuurset ja internatsionaal-emotsionaalset elamust pakkus neile Eurovisioni lauluvõistlus. Räägime avameelselt, kuidas me elasime kaasa seda suursündmust kajastama lähetatud ajakirjanikulaadsete toodete pettumustele ja juubeldamisele, ning arutleme, millisena näeme lauluvõistluse tulevikku Eesti avalikõiguslikus eetris. Kui poleks hokit, jalgpalli ja laskesuusatamist, võiks habemega naist ETV ekraanil kogu aeg näidata, arvavad eksperdid, ning isegi Lauri Vahtre kipub nendega nõustuma. Aga plaanime rääkida ka meedia ja suhtekorralduse suurpealetungist ning reklaamituru viimaste aastate arengutest. Ning loomulikult ei saa mööda pardijahi teemast, sest valimiste eel lennutatakse avalikku ruumi rohkelt sulelisi skandaale, mille ainus eesmärk on endale tähelepanu tõmmata.

Kuidas pöörata tööliste, talupoegade ja nepmanite laiad massid maksude tõstmise usku? Vanamehed viinavabriku kõrvalt tudeerivad sedapuhku kultuuriministeeriumis valminud plaani teha rahvusringhäälingust maksutõusu propagandamasin. Meie koht rahvusvahelises ajakirjandusvabaduse pingereas on paranenud. Järelikult on, mida maha mängida. Või on see üks ületähtsustatud edekabel, mida saab kasutada oma väikese asja ajamiseks. Sellest ja ehk muustki pajatavad Rein Lang ja Väino Koorberg saates "Olukorrat ajakirjanduses", mis algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg üritavad sedapuhku rääkida ka ajakirjandusest, muidugi juhul, teiste pakiliste teemade kõrvalt aega üle jääb. Kas teie teate, kui palju on kaks triljonit? Meie teame: ühe Google’i. Kas me üldse teame, kui suured on suured platvormid nagu Google või Facebook Eesti turul? Ja kui teame, mis selle teadmisega siis peale hakata? Kas riik peab hoolitsema oma ettevõtjate eest korraga või ükshaaval? Mis maksab ajakirjanikule tema nimi: kas seda peab häbenema ja kas seda võib varjata? Sekka ka natuke vaigistamise ja vaikseks jäämise juttu.

Igal sammul kostub hüüatusi, et meie liitlastele pole vene oht kohale jõudnud. Aga kas meile on jõudnud kohale, et raha põle. Või on inimloomusele ja seega ka ajakirjandusele omane, et tõsiasju, mis tekitavad ebameeldivusi, ei taheta teadvustada? Vanamehed viinavabriku kõrvalt imetlevad sel korral veel ka kõikvõimalikke silte eeskirjade ja kodukordadega, mis on asunud täitma avalike kohtade seinu. Kas see on protsendikunst või hullus. Ja mis ikka on tsensuur ja kuidas seda süüakse?

Samal ajal kui poliitikud vaidlevad, kas Tallinna linn on valmis ja kas seal sülle langenud võimust saab õnnetus või õnnistus, räägivad vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg mureliku suuga, kuidas ajakirjandust ning muid söakaid ja sõnakaid kodanikke proovitakse vaikima sundida. Juttu võiks tulla ka poliitikute lainetena käivast populismi- ja platvormilembusest. Ja nagu viimastel nädalatel kombeks, tõmbame meiegi pähe mustvalged meelsusprillid ja hakkame omade seast vaenlasi otsima. Ikka mõtete, mitte tegude järgi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tunnevad ühiskonnast levivat paha lõhna. See on hirmu lõhn. Asju ei juleta enam nimetada õigete nimedega. Kas ka ajakirjanduses on tajutav omamoodi finlandiseerumine või tuleks see termin ümber nimetada soomeugriseerumiseks - omal ajal Soome, siis Ungari ja kas nüüd siis Eesti? Kas selle hirmuga on seotud ka hümni üle irvitajate represseerimine ja ajakirjanduse vaikimine õigukaitse poolt vindi üle keeramise suhtes. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.

Kas ajakirjandus jääb alles ka pärast viimase paberlehe lahkumist ning millised muutused see lahkumine endaga kaasa toob? Millal said ajakirjanikest poliitikud ning kas uudistekõrb ähvardab ka Eestit? Kõigest sellest, aga ka muust, mis möödunud nädalal meediast silma hakkas, räägivad vanamehed viinavabriku kõrval Kuku raadio stuudios esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad kevade esimeses saates sellest, millest eesti ajakirjandus ei räägi. Miks ei räägi, ei tea. Vanamehed ka ei tea. Moskvas toimunud veresaun ärgitab vanamehi mõtisklema, kas see võib kujuneda mingiks murdepunktiks, kus moskoviidid enam ei usu pimesi FSB levitatavat jama, või jätkub kahe erineva infomaailma vastandumine endisel moel.

Mida peab ajakirjanik tegema, kui poliitilise tapluse tallermaal jääb temast ühele poole peaprokurör, kellel Savisaare eeskujul kass põues, ja teisele poole minister, kellel kasupoja korter riigi raha eest üürile võetud? Kas ettevaatlikult vaikima, et meediat ei saaks poliitilises kempluses ära kasutada, või kuritarvitustest kirjutama, ehkki teda seepeale poliitilise kempluse mängukanniks nimetatakse? Kas ministri viib ametist peaprokuröri intriig, tublisti uuriv ajakirjandus või on tegu kõigest halva ajastusega? Kõike seda hakkavad vanamehed viinavabriku kõrval lahkama, kui koidik on lume viinud. Kui aega üle jääb, räägime ajakirjanike vaigistamisest, vaikivast ajastust ja värskest pressivabaduse määrusest ka.

Viinavabriku kõrval käib kõvem arutelu sedapuhku selle üle, kas reklaami ärakeelamine päästaks meid infarktist, rasvumisest ja joomarlusest. Vanamehed imetlevad lisaks sellele ka igasugu kõrgelt makstud inimhingede insenere, kes panevad karud tantsima ja ajakirjanikke neid karusid tantsule võtma. Sekka ka ennustusi, kuidas peaprokuröri kiusamise vastu kaitserajatisi ehitatakse.