Käbi Ei Kuku... | Vikerraadio | Err

"Ta ütles, et teeb kompotti ja õunamahla sisse, aga purke ei ole," meenutab Jüri Kuuskemaa naiste vestlust Kadrioru lossis, mida ta kuulma sattus. "Vaatasin teda ja ütlesin: mina toon sulle purke!" Tänu tühjale taarale abikaasa leidnud kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa peres on suureks sirgunud neli last. Kännule kõige lähemale, nagu Jüri ütleb, on kukkunud kõige noorem käbi. Viimastel aastatel Indias ja Hiinas diplomaadi ja konsulina töötanud poeg Mats Kuuskemaa ongi isaga saates.

"Tehke lapsed noorelt ja mõtlematult. Mis siis, et ei ole kodu ja kindlustatust ja igavest armastust lapse isaga. Te saate hakkama," julgustab Pille Minev naisi noorelt emaks saama.

Lembit Saarsalu on Eesti džässi visiitkaart, kellel on kahest abielust lapsed Irmeli ja Andreas. Muusikuna teatud staatusesse tõusmine tähendas juba nõukaajal arvukalt välisreise, millest ei saanud ära öelda. "Täisprofina elad sa omas maailmas," nendib Lembit, et isiklikule elule oli sel oma hind.

"Ükskõik, kui mudas ma olen, ma tõusen püsti, pühin end puhtaks, ajan pea selga ja lähen edasi," ütleb näitleja Ülle Lichtfeldt, kui palun tal meenutada, kuidas ta sai üle vägivaldsest suhtest 20ndates.

"Muusika on minu jaoks elu," tõdeb dirigent ja vanamuusikaansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen. Kõlab kummaliselt, aga viiul päästis teda ka Nõukogude armeest, sest vabastuse kirjutanud arst teadis sama pilli õppiva tütre järgi, et "selliste" mõtted ongi mujal. Muusikast räägime omajagu, sest ka järgmised põlved on näppupidi sees - poeg Mattias ansamblis Regatt ja pojapoeg Frederik ehk boipepperoni ansamblis Pitsa.

Laulja Hanna-Liina Võsa räägib saates "Käbi ei kuku...", et oli hea laps ja ema-isa tema pärast palju muretsema ei pidanud. "Armun ära ja saan noorelt lapse. Kõik mu suur karjäär jääb tegemata. Ma arvan, et see on nende kõige suurem mure olnud," ütleb ta naerdes. "Mul oli suur armastus vahetult enne, kui ma Ameerikasse läksin. Ja ema ütles, et ma olen nii palju visualiseerinud oma teed ja miski ei saa olla takistuseks."

Pärast 2004. aasta pronksivõitu külgvankrite motokrossi MM-il profispordist loobunud Are Kaurit meenutab, et panuse tegemine ühele kaardile ehk karjäärile spordis 90ndate alguses tundus ka kõige lähedasematele inimestele kahtlane. Eriti noore pere puhul.

Tarmo Kruusimäe oleks elanud justkui mitu elu. Sedavõrd radikaalsed tunduvad kursimuutused tema teekonnal. Ehkki ta tegutseb juba pikemat aega poliitikas, jääb ta teatud seltskonna jaoks alatiseks punkliikumise järellainetuses (põhiliselt) Kuloga tuntuks saanud "Kojameheks".

Jüri Pootsmann meenutab, et läbikukkumine Eurovisioonil oli pärast õnnestumiste jada "loogiline" hetk, mis pidi varem või hiljem juhtuma. On tõsi, et pehmelt öeldes lünklikule muusikaharidusele vaatamata end kohalikes oludes tippu laulnud noore mehe teekond oli seni kulgenud konarusteta.

Toivo Tänavsuu ütleb, et pole kunagi mõistnud inimesi, kes panevad lapsesaamise n-ö ootele, kuni olemas on maja, auto jm. Nelja last kasvatav ajakirjanik ja Vähiravifondi Kingitud elu eestvedaja sai esimest korda isaks 21-aastaselt. "Kui on hea ja mõistlik abikaasa, kes toetab ja vajadusel motiveerib, siis pole ju midagi ületamatut."

On lihtne öelda: usalda oma last! Aga kui usaldust kuritarvitatakse? Kuidas luua kodune keskkond, mis ühest küljest tagab isale-emale autoriteedi, aga samal ajal julgustab last vanematega kõigest rääkima? Need on mõned pidepunktid vestluses, kus löövad kaasa Ita-Riina Pedanik ja Liina Ariadne Pedanik.

Seekord kuuleme saates keskmisest sagedamini sõna "töö". Kui Heino Tartes meenutab lapsepõlve, siis põhiliselt tööd see ühe paljulapselise maapere võsukese jaoks tõepoolest tähendas.

"Talunikel kaob motivatsioon tegutsemiseks, kui nad ei näe, et keegi nende tegevust edasi viib. Selle koha pealt ma ei saa üldse nuriseda," ütleb Urmas Sellis, keda teatakse kotkamehena. Raamatukangelasest Nils Holgerssonist inspiratsiooni saades oma elu lindude jälgimisele pühendanud Sellise kodutalus Valgjärve vallas on aastaid lambaid kasvatatud.

"Emaks saamine on ülitore kogemus, aga see vastutus, et mina pean olema eeskuju kellelegi teisele...," kirjeldab Marta Vaarik emotsionaalset segadust, mis elu ühte tipphetke saadab.

"Ma ei ole alati nõus kristliku printsiibiga, et kui lüüakse vastu paremat põske, siis keera vasak ette, " ütleb meelelahutaja Artur Raidmets saates "Käbi ei kuku". "Ei tohi ise rünnata, aga kui ikka lüüakse - eriti kui see puudutab perekonda - siis tuleb ka vastu lüüa."

"Armastus spordi ja konkreetsemalt jäähoki vastu on tunne, millele on raske ei öelda," tõdeb Robert Rooba ja võrdleb seda tunnetega kahe inimese vahel. Eesti parim mängumees asus jääväljakutel unistust ellu viima varateismelisena lahe taga, sest hokikultuuride erinevuse mõttes on Soome võrreldes Eestiga teine planeet.