Käbi Ei Kuku... | Vikerraadio | Err

Veidi rohkem kui 30 aastat tagasi aitas Teet Margna pöörata meie televisiooniloos uut lehekülge ning on sest ajast püsinud valdkonna olulisemate tegijate seas.

Sel nädalal räägib käänakutest ja ristmikest oma eluteel Kalju Kivi - kunstnik ja filmimees, kelle karjäär vedurijuhiabina hääbus äratundmisega, et on rutiinse töö tarvis liiga boheemlane. Aga tööalaste valikute kõrval tulevad jutuks ka perekond ja lapsed. Viimaseid on Kaljul neli ning saates aitab isa olemust avada neist noorim, Kalju-Karl Kivi.

Kunstnikuna 40 aastat eestlaste telepilti kujundanud Tiina Alver on oma teekonna kaardistanud raamatus "Kaadri taga". Iga lehekülg toob televaatajale midagi meelde. Saates "Käbi ei kuku..." toome aga loomult tagasihoidliku Tiina "kaadrisse". Oma lapsepõlve ja perekonna lugu jagab ta noorema poja Ott Alveriga.

Alar Kivilo on meie mees Hollywoodis. Vahest ehk nõnda tutvustatakse siin kandis kõige sagedamini operaatorit, kelle kaamera ees on tööd teinud Bruce Willis, Keanu Reeves, Jessica Lange jpt.

Meedias nimetatakse teda enamasti ilusüstide kuningannaks. Saate "Käbi ei kuku..." jaoks on ta aga ema ja vanaema. Ehk veidi ka ettevõtja. Sel pühapäeval räägib oma loo Marju Karin, kellega koos jagab elu emotsionaalsemaid hetki tema neljast lapsest vanim, tütar Diana Teniste, kelle sündides oli Marju vaid 15.

Noored saavad kokku ja sünnib esimene laps. Teine laps sünnib, et pere oleks "täielik" pere - ema-isa ja kaks last, on tutvustanud perearst Eero Merilind enda nägemust. Ja edasi tuleb "täiuslik" pere, kus on isa-ema ja kolm või neli last. Selle teooria kohaselt on dr. Merilinnu pere täiuslik, sest üle 30 aasta koos püsinud vanematel on kolm last.

Sarja "Käbi ei kuku..." uue hooaja avab hiljutine juubilar, endine rallisõitja Margus Murakas.

"Meil ei ole kunagi olnud küsimust, et mina - mees - pean olema kodus, sest sina - naine - käid tööl," meenutab Kersti Kaljulaid aega, mil temast sai president ning laste eest hoolitsemine jäi varasemaga võrreldes veelgi enam abikaasa kanda

"Ta ei tahagi võib-olla nalja teha, aga see kukub naljakalt välja," räägib Leonhard Sass Taalmaa oma isast Indrekust, laia haardega ja mitmekülgsest näitlejast. "Tõsiselt naljakas on ta nii laval kui ka eraelus."

Peeter Konovalov peab varsti juba 40 aastat muusikajuhi ametit Viljandi Ugalas. Et ka abikaasa Ülle on seotud kõik need aastad teatriga, kujundasid Ugala maja ja inimesed selle sees olulise osa nende poja Johan-Kristjan Konovalovi maailmapildist. "Juku tegi oma esimesed sammud Ugalas," ütleb Peeter, kes viib pühapäeval saates "Käbi ei kuku..." meid oma juurte ja lapsepõlvelugude juurde.

Umbes 20 aastat tagasi imestati, kuidas Peep Vain kõnnib ise ja paneb teisedki kõndima tulistel sütel. Koolitajana on ta kehastunud rockstaariks, kelle järgi ekstaasis massid on valmis piire nihutama. Toona žongleeris ta mõistetega raha ja rikkus, vanuse lisandudes ilmusid nende kõrvale muutus ja müstika.

"Minu unistus oli pääseda kunstiakadeemiasse," viib kunstnik ja filmimees Riho Unt meid tagasi keskkooli lõpetamise aega, mil tuli valida suund, kuhu jooksu pista. Ning lisab erialasele hasardile veel ühe kaaluka argumendi: "Kunstiakadeemia tekkel, kui sa seda peas kandsid, sa võisid saada ükskõik millise tüdruku endale."

Sel pühapäeval meenutavad pildikesi lapsepõlvest ja koos kasvamisest endine baleriin Tatjana Järvi ja näitleja Ellen Kilgas. Ehkki esikohal on ema ja tütre lugu, viib jutt meid sageli Elleni isa Tõnu Kilgase juurde. Ainuüksi saatekülaliste hääletoonist on lihtne välja lugeda, kui värvikat rolli mängib kahe naise mälestustes kevadel kolm aastat tagasi surnud eksabikaasa ja isa.

"Tsiviilis" arhitekti ametit pidav Kristjan Prii on laiemalt tuttav seltskonnast "Uhhuduur", kelle siht ja eesmärk on teha jalgrattal ring ümber maakera.

Emadepäeval ajame juttu kahe emaga. Ja tuleb etteruttavalt öelda, et meenutuste meeleolude amplituud on... suur.

"Kirjanik olla - sellel peab olema väike konks. Missioonitunne kohe kindlasti," leiab Kalju Saaber, Virumaa juurtega mees, kes on kodukandile truu tänaseni.

Eeva Mägi tõi filmis "Mo Mamma" vaataja ette mõned purunemisohtlikud ja väga isiklikud hetked tütre ja ema vahelistes suhetes. Sel pühapäeval on need samad tütar ja ema, Eeva Mägi ja Maria Mägi-Rohtmets, saates "Käbi ei kuku...". Arutame filmist kummitama jäänud konarusi lapse ja vanema läbisaamises, aga väga põnevate seikadega perekonnalugu ka üldisemalt.

Sel pühapäeval räägib oma perekonna traagilise loo Allan Kroll - endine Lasnamäe pätt ja praegune Tallinna vangla kaplan.

"Tegelikult üsna tihti mõtlesin, et lõpeks see juba rutem. Ja samas tahtsin, et ei lõpe ka," räägib Anneli Rahkema sclerosis multiplexi diagnoosi saanud isast, keda tütar hooldas 15 aastat. "Ma arvan, et on väga inimlik tunda niimoodi."

Aarne Üksküla. Üks ja ainus. Igati mõistetav, et poeg Sander pidas isa seatud latti liiga kõrgeks, et samades jälgedes liikuda. Kristjan ja Sandra Üksküla, Sandri lapsed ja Aarne lapselapsed, astusid aga ometigi teatrikooli ja õppisid näitlejaks. Kristjan teab, et kuigi vanaisa nentis kahetsusenoodiga hääles, et "väga kahju", ei olnud ta sügaval südames sugugi õnnetu, et teatripisik suguvõsas edasi elab.