Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Saates kirjeldatakse retki Antarktika lähistel asuvatele saartele ja mandrile. On juttu pingviinikolooniatest ja Deceptioni saarest, mis koosneb hiiglaslikust vulkaani kaldeerast. Viimaks jõuti poolkogemata välja peaaegu lõunapolaarjooneni. Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 23. aprillil kell 14.05. Foto: Weddeli hüljes reisi lõunapoolseimas paigas

Lõuna-Georgia saare ainsa asustatud punkti ajalugu on väga omapärane. Varem asus seal vaalatööstus ja praegu tegutsevad teadlased. Seal leidub ka kalmistu, kus puhkamas legendaarne polaarrändur Ernest Shakleton. Saates on juttu ka Shakletoni viskilembusest ja viskipudelitest, mis säilisid sada aastat Antarktika igijääs.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 16. aprillil kell 14.05. Foto: Hendrik Relve Shakletoni haual viskitoosti tõstmas. Foto Tõnu Pukspuu

Need kaks hülgeliiki on Antarktikale väga iseloomulikud. Jah, merikarude puhul ei tule võhik kindlasti esimese hooga selle peale, et tegemist on hülgega, täpsemalt siis Antarktikas elutseva hülgega.Lõuna-lonthüljes suurim hülgeliik kogu maailmas. Isasloomad võivad kaaluda kuni 5 tonni ja olla peaaegu 6 meeri pikkused. Antarktika merikaru ja lõuna-lonthüljeste suurimad kolooniad asuvad Lõuna-Georgia saarel. Saates kõneldakse elamustest, mida kohtumised nende loomadega pakkusid.Foto: Lõuna-lonthülged on maailma suurimad hülged (pildistas Hendrik Relve).

Need kaks lindu on Antarktika suurimad lendavad linnuliigid. Rändalbatross on koguni maailma suurima tiibade siruulatusega linnuliik, ta tiibade siruulatus võib ulatuda üle 3 meetri. Mõlemad hiigellinnud saatsid meid tihti meie pikal Antarktika meresõidul. Saime jälgida ka seda, kuidas hiid-tormilind ning rändalbatross antarktilistel saartel pesitsevad. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 2. aprillil kell 14.05. Fotol on hiid-tormilind (pildistas Hendrik Relve).

Seoses folkloori ja usundi uurimisega on Aado Lintrop käinud korduvalt retkedel Euraasia põhjarahvaste juures. Aga kirjaniku ja luuletajana on teda tõmmanud meri ja maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Jutuajamisel Hendrik Relvega selgitatakse, mis üldse mõlemat meest rändama on meelitanud ja mida on maailmarännakud neile pakkunud. Meenutatakse ühist ekspeditsiooni Põhja-Euraasia põhjapoolseima rahva nganassaanide juurde. Kuula 26. märtsil kell 14.05. Foto: Aado Lintrop (paremal) pimi handide juures (foto Anzori Barkalaja).

Tänavu käis Hendrik Relve Antarktikas teist korda. See oli pikk reis, mis kulges üle mitmete saarte ja saarestike kuni Antarktise mandrini välja. Antarktika avasaates on juttu, miks selline marsruut valiti, mida ligi kolmenädalasel reisil kogeti ja milliseid elamusi ja avatusi reis pakkus.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 19. märtsil kell 14.05. Foto: Ekspeditsioonilaev Plancinus (Hendrik Relve)

Saate peategelane on Gröönimaa jää. Jää on Gröönimaa maastike lahutamatu osa, nii meres kui ka maismaal. Saates kirjeldatakse elamusi põhjapoolkera suurimate jäämägede ja liustikega, mis rannikule välja jõudes aina uusi jäämägesid juurde tekitavad. Juttu on ka retkest Gröönimaa mannerjääle, tohutu suurele jääkilbile, mis katab tervelt kolmveerandi kogu sellest maailma suurimast saarest. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. märtsil kell 14.05. Foto: Jääkilbil matkamas (Hendrik Relve).

Gröönimaa tundrud ehk mägitundrad on kivised paigad, kus puid ei kasva ja maapinda katavad kidurad taimed ja samblikud. Pealiskaudselt näivad nad üksluised, kuid ometi leidub seal põnevat elu. Alates mitmesugustest õitsevatest taimedest ja lõpetades fantastilise kuju ja värviga samblikega. Siin saab kohata Gröönimaa jänest ja muskusveist ning näha mere ääres võimsaid linnukolooniaid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 5. märtsil kell 14.05.

Saates vahetavad Mark Soosaar ja Hendrik Relve muljeid ja mõtteid Vaikse ookeani äärsetest indiaanirahvastest. Need väikesed rahvakillud elavad USA ja Kanada piiri lähistel mõlemal pool piiri. Neid on läbi aegade ühendanud ookean ja komme ehitada suuri merekanuusid. Mark Soosaar oli nende juures filmi tegemas. Hendrik Relve sattus nende juurde, kui käis uurimas sealseid võimsaid metsi. Kuula 26. veebruaril kell 14.05. Foto: Merekanuud indiaanifestivalil Quinaultis 2011. a (Hendrik Relve).

Kuuleme muljeid Gröönimaa väikeküladest. Oma laevareisil sattus Hendrik Relve kolme inuiti kolkakülla. Kuidas sellised külad välja näevad ja mismoodi inimesed seal elavad? Mismoodi inuitid nüüdsel ajal endale elatist hangivad, millised on nende kelgukoerad, mida nad igapäevaselt söövad ja mida ise oma elust ja tulevikust arvavad?Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 19. veebruaril kell 14.05. Foto: Süvalest ja tursk kuivamas Qaqutsuti külas (pildistas Hendrik Relve)

Seekord räägib Hendrik Relve Gröönimaa ümbruse suurimast saarest Disko saarest ja selle keskusest Godhavnist. Suuri elamusi pakkusid ka Gröönimaa vetes liikuvad grööni vaalad ja küürvaalad. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 12. veebruaril kell 14.05.Foto: Möllavad küürvaalad (pildistas Hendrik Relve)

Esimene paik, kuhu Hendrik Relve Gröönimaal jõudis, oli linnake nimega Aasiaat. Esmatulija pilk märkas mitmeid huvitavaid pisiasju, mis viitavad sellele, kui omapärane on Gröönimaa elu. Saate ja foto autor on Hendrik Relve. Kuula 5. veebruaril kell 14.05.

Filmimees Mark Soosaar on käinud hantide juures üle tosina korra, et teha pärimusfilmi „Isa, poeg ja püha Toorum“. Hendrik Relve on viibinud selle rahva juures Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus. Käidi erinevate hantide etniliste rühmade juures ja viibiti seal eri aegadel. Aga mõlemad puutusid kokku metsaperedega, kellel säilinud palju iidseid pärimusi. Saates jagatakse saadud muljeid hantide elust ja vaimsest maailmast.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 29. jaanuaril kell 14.05. Foto: Marks Soosaar hantide juures (foto: Shosso).

Enamik Gröönimaast on kaetud jääkilbiga ja elamiskõlbulik on ainult rannnikuosa. Ometi on Grööniaa inimajalugu üllatavalt pikk, suisa aastatuhandete pikkune. Esimese inimasustuse jäljed ulatuvad 5000 aasta taha. Saart on aegade jooksul asustanud mitmed arktilised rahvad, alates 10. sajandist viikingid. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 22. jaanuaril kell 14.05. Foto: Inuitide muistne hauapaik Tartunaquis (Hendrik Relve)

Gröönimaa vetes reisisime Disco lahe ümbruses kolmemastilise kuunariga. Saates on juttu purjelaevast ja sellest, kuidas kulges igapäevane elu laevas. Kõneleme ka ekspeditsiooni juhtidest ja paikadest, kus sai käidud. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 15. jaanuaril kell 14.05. Foto: Ekspdeditsiooni juht Jordi Plana (pildistas Hendrik Relve)

Uue aasta esimeses saates on stuudios kaks rännumeest: Hendrik Relve jutukaaslane on kaugmatkaja Guido Leibur, kes on muu hulgas korraldanud nädalaid kestnud matku Ameerika põhjaosas asuvatele Baffini maale ning arktilisele Alaskale, aga ka Ameerika lõunatipus asuvatele Tulemaa saartele. Kaks maailmarändurit vahetavad muljeid sealsetest rännakutest.Kuula 8. jaanuaril kell 14.05. Foto: Guido Leibur Baffinimaal Põhja-Kanadas (erakogu)

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas? Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhja poole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp. Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi. Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

Saates on juttu mitte ainult Alaska, vaid terve Põhja-Ameerika suurimast rahvuspargist. Wrangeli ja Püha Eliase rahvuspark on kuninglike mägede ja liustike maa. Saates kõneldakse isiklikest retkemuljetest ja seiklustest.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Foto: Ligi viie kilomeetri kõrgune Sanfordi vulkaan rahvuspargis (pildistas H. Relve).

Stuudios on kaks maailmarändurit. Kaugmatkaja Guido Leiburi meelispaikadeks on maakera külmad piirkonnad. Koos saatejuht Hendrik Relvega vahetatakse muljeid retkedest Aasia arktiliste rahvaste – nganassaanide, neenetsite, tšuktšide ja teiste juurde.Kuula 27. novembril kell 14.05. Foto: Guido Leibur Polaar-Uuralis (erakogu).

Alaska asulad on tihti üsna iseäralikud. Saates kõneldakse peamiselt kahest nende seast - Talkeetnast ja Nenanast. Mõlemas järgitakse omapäraseid traditsioone, Talkeetnas on olnud kombeks korraldada igal aastal põdrapabula võistlusi. Nenanas on üle poole sajandi peetud jäämineku ennustamise võistlusi. Mõlemad võistlused on vürtsitatud ehtalaskaliku huumoriga. Saate ja fotode autor on Hendrik Relve. Kuula 20. novembril kell 14.05. Foto: Talkeetna asula, fotol keskel sajandivanune Nagley pood.